Eesti on IVF laste sündivuse osas maailmas esirinnas

Juuli alguses toimus Stockholmis
järjekordne Euroopa viljatusravi konverents.

ESHRE (European Society of Human Reproduction and Embryology) poolt korraldatud, 27-th Annual Meeting, tõi kokku üle kaheksa tuhande arsti, embrüoloogi ja teadlase paljudest maailma riikidest.

ESHRE on organisatsioon, mis ei keskendu vaid spetsiifiliste teadusteemade käsitlemisele vaid kajastab oma konverentsidel ka viljatusravi ühiskondlikku olukorda. Sellest tulenevalt on ESHRE konverents ka kohaks, kus avalikustatakse statistika lastetusravi kasutamisest ning sündinud lastest kõikides Euroopa riikides. Kuna periood lastetusravi protseduurist kuni lapse sünnini kestab üle aasta ning lisaks kulub aega riiklike andmete kogumiseks, siis 2011 aastal avaldatud andmed kajastavad Euroopa lastetusravi olukorda aastal 2008.

Esitatud andmete põhjal saab väita, et Euroopa on lastetusravi kasutamises juhtiv piirkond maailmas ja lastetusravis enim kasutatud protseduur on IVF. e kehaväline viljastamine. Euroopas tervikuna viiakse ühes aastas läbi ligikaudu pool miljonit IVF protseduuri.

Alates 2008 aastast on teada riiklik IVF statistika ka Eesti kohta. See oli esimene aasta, kui kõik Eesti kliinikud esitasid oma töö tulemuste kokkuvõtte Euroopa ühisstatistika kogumikku. Statistika annab siinkohal võimaluse kirjutada Eesti viljatusravist positiivses võtmes.

Näiteks tehti Euroopa IVF registri andmetel 2008 aastal Eestis 1 740 viljatusravi protseduuri 1 miljoni elaniku kohta ning IVF laste suhtarv (4,1%, ca 650 last) oli Euroopas teisel kohal pärast Sloveeniat (4,4%). Vastavad näitajad on madalamad isegi Põhjamaades, kus Soomes sündis 3% ja Rootsis 3,3% vastsündinutest IVF protseduuri tulemusena.

Viimasel aastakümnel on IVF-i kasutamine Eestis muutunud oluliselt sagedasemaks tänu riigipoolse toetuse olemasolule. Vaadates arenenud maade suunas ja tuginedes sealsetele kogemusetele võib eeldada, et vajadus viljatusravi järele tulevikus järjest suureneb. Jätkub nii esmas- kui korduvsünnitajate keskmise vanuse tõus. Kuna Euroopa riikides tehakse keskmiselt ligi 10 korda rohkem IVF protseduure kui Põhja-Ameerikas, siis võib oletada, et Eesti vastavad numbrid on ühed kõrgeimad terves maailmas.

Eesti kliinikute IVF ravitulemused olid samuti märkimisväärsed. Rasedustulemused IVF protseduuris olid 38% ja mehepoolse viljatuse korral kasutatava ICSI (Intracytoplasmic Sperm Injection) protseduuris 34%, mis on kõrgemad kui Euroopa 29% protseduuride keskmine edukus 2008 aastal.

Selleks, et parandada protseduuri rasedustulemusi, siiratakse enamikes IVF tsüklites rohkem kui üks embrüo, mis suurendab vaieldamatult mitmikraseduste esinemist. Eestis on IVF mitmikute suhtarv tõusnud juba alates 90’ndate aastate lõpust, moodustades 25-30% IVF rasedustest ja vaid 1% loomulikul teel rasestunud paaride hulgas. Siiski on viimase kümnendi jooksul IVF mitmike esinemissagedus Eestis langenud 40% praeguse 25%-ni.

Mitmikrasedustega kaasnevad paljud tõsised ohud laste tervisele, millest olulisemaks saab pidada enneaegset sünnitust - olles tähtsaimaks vastsündinu raske haigestumuse põhjuseks. Seetõttu on oluline siirata IVF protseduuril emakasse ainult 1 embrüo, mis välistab mitmikraseduse tekke.

Ühe embrüo siirdamine on populaarne ennekõike Põhjamaades ja Kesk-Euroopas ning epidemioloogilised uuringud on selgelt näidanud, et sellega ei ole kaasnenud protseduuri rasedustulemuste halvenemist.

Eestis seevastu siiratakse 1 embrüo ainult 20% juhtudel, 2 embrüot 70% juhtudel ja 10% protseduuridel siiratakse isegi kolm embrüot. Eesti viljatusravi peamine suundumus tulevikus peaks olema siirdatavate embrüote arvu vähendamine, vähendades nii mitmikrasedusi, sellega kaasuvate raseduskomplikatsioonide ning vastsündinute suremuse ja haigestumuse riski.

Eesti arstidel ja teadlastel oli ESHRE Stockholmi konverentsil mitmeid märkimisväärseid suulisi ja posterettekandeid. Üheks meeldivaks üllatuseks oli, et postrite teadusauhinna vääriliseks tunnistati Tartu Ülikooli ja Reproduktiivmeditsiini Tehnoloogia Arenduskeskuse (ReproTAK) teadustöö, mis esmakordselt maailmas töötas välja mudeli embrüo kinnitumiseks emaka limaskestale implantatsiooni (pesastumise) hetkel. See oli esimene katse analüüsida keerulist embrüo ja ema omavahelist dialoogi, algava elu esimestel päevadel, mille „sõnadeks“ on väga olulised erinevate valkude omavahelised seosed.

Nimetatud uurimus tuvastas paljud uued valgud, mis on olulised inimese embrüo arengus ja raseduse tekkes ning vastav informatsioon on aluseks, et mõista naiste viljatuse põhjuseid ning parandada tulevikus viljatusravi protseduuri tulemuslikkust.



Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.