Autor: Kadi Heinsalu • 15. september 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Veebiküsimustikule vastas selle aasta I poolaastal 75 asjaosalist erinevatest Euroopa riikidest. Enamik vastajaid toetab terviseturvalisuse küsimuste käsitlemist laiemal tasemel. Siia alla hõlmati muuhulgas ka näiteks tahtliku tegevuse tagajärjel või tahtmatult aset leidvad bioloogilised, keemilised ja looduslikud ohud. Lisaks tõdeti raportis, et:

• Valmisoleku planeerimine peaks hõlmama kõiki EL piiriüleseid terviseriske ning EL peaks kandma rahvuslike valmisoleku plaanide koostamise julgustamisel ja koordineerimisel keskset rolli.• Rahvastiku terviseriskide hindamiseks on vaja paremaid vahendeid. Usaldusväärne, pidev ja ajakohane teaduslik ekspertiis toetaks otsusetegijaid poliitikate ja otsuste tegemisel.• Tervisekriiside käsitlemine Euroopa tasandil peaks kõigi terviseriskide osas paranema. Eesmärgiks on rahvatervise meetmete optimaalne juurutamine ja viivituste vähendamine.Euroopa Liidus on alates 1998. aastast kehtinud nakkushaiguste levikut käsitlev poliitika ja õigusraamistik. Käesoleva raporti koostamise osaliste tegevuse eesmärgiks on kõigi muude piiriüleste terviseohtude osas kodanikele võrreldavate tervisekaitsemeetmete tagamine. Raporti tulemused on kasulikud käesoleval ajal toimuva erinevate poliitikavõimaluste ja süsteemi jätkusuutlikkuse analüüsis.Rohkem teavet saab aadressilt http://ec.europa.eu/health/preparedness_response/policy/index_en.htm