Autor: Violetta Riidas • 4. oktoober 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vähk on moodsa aja haigus
Vähk tabab rohkem kui neljandikku
rahvastikust ja röövib iga kaheksanda inimelu. Muumiate ja fossiilsete luude
uurimine viitab aga sellele, et vanasti oli see haigus haruldane. See on
sünnitanud teooria, et vähk on moodsa aja nähtus, mis tekib reostuse, kehva
toidu ja vähese liikumise kiiluvees.
Igal aastal sureb maailmas vähki kaheksa miljonit inimest. ÜRO prognoosi kohaselt kasvab vähki surnute arv 2030. aastaks 60 protsenti. Kuna eeldatav rahvastiku juurdekasv sama perioodi jooksul on 20 protsenti, muutub vähk seega üha sagedasemaks haiguseks.
Vaatamata sellele, et vähk tundub tänapäeval olevat vältimatu häda, leiavad kaks teadlast, et me ise loome selle surmava haiguse kasvulava. Kui poleks praegust elulaadi, poleks ka vähil vähimatki võimalust võimutseda. Saaste, kunstväetised, hormonaalset tasakaalu rikkuvad ained ja kiiritus kutsuvad tervetes rakkudes esile mutatsioone ning muudavad need vähirakkudeks. Meie elustiili juurde käivad tubakas, alkohol, vale toit ja vähene liikumine teevad meist vähile kerge saagi.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!