Riigikogus: millal hambaravihüvitis taastatakse?

14. juunil esitasid riigikogu
keskfraktsiooni liikmed ministrile arupärimise hambaravi kohta.

Marika Tuus-Laul, sotsiaalkonisjoni liige
14. juunil esitasime fraktsiooniga arupärimise hambaravi kättesaamatuse kohta. Nagu me kõik väga hästi teame ja mäletame, kaotati 2009. aasta 1. jaanuarist hambaravihüvitis täisealistele. Uuring "Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2010" näitas, et hambaravi mittesaamise põhipõhjus on see, et arsti vastuvõtt ja ravi on liiga kallis. Ja sama uuring tuvastas samuti – loomulikult see on ilma uuringutagi kõigile selge –, et täiskasvanute hambaravi hüvitise kaotamine on kaasa toonud nii hambaraviteenuse kättesaadavuse olulise vähenemise kui ka inimeste tervise halvenemise.

Me juhime tähelepanu ka sellele, et Eestis on hambaravi riiklik kindlustus Euroopa Liidu riikides kõige väiksem, täiskasvanutele seda sisuliselt ei ole. Kõik Euroopa riigid kompenseerivad seda vähemal või suuremal määral ja mujal on see reguleeritud peamiselt riikliku või kohustusliku sotsiaalkindlustuse kaudu. Eestis maksame selle omast taskust.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur tõdes mullu märtsis siin Riigikogus samale küsimusele vastates, et meil on majandussurutis, ja nii suur, et tuleb igasuguseid toetusskeeme muuta. Selle tagajärjel kadus ka hambaravihüvitis. Praegu me teame, et Eesti majandus kasvab jälle ja olgugi et me oleme tagasi jõudnud küll alles 2006. aasta jaanuari tasemele, on peaminister siin pidevalt toonitanud, et meil on jälle kõige suurem majanduskasv. Seepärast me arvame, et nüüd võiks vähemalt selle minimaalse hambaravitoetuse taastada.

Meil on ministrile mitu küsimust. Kõigepealt, kui ikkagi tagantjärele hinnata, millistele konkreetsetele hinnangutele ja uuringutele tuginedes jõuti järeldusele, et täiskasvanud isikute hambaravihüvitise vajadust enam ei ole või et see vajadus on märkimisväärselt vähenenud? Lõuna-Euroopas ja Iirimaal osutatakse teatud elanikkonnagruppidele – lapsed, töötud jm – fikseeritud teenuseid tasuta. Millal hakatakse Eestis vähemalt vähekindlustatud gruppidele, näiteks pikaajalistele töötutele ja toimetulekutoetuse saajatele osa hambaravist kinni maksma? Ja loomulikult, millal taastatakse täiskasvanute hambaravihüvitis?

Hanno Pevkur, sotsiaalminister5
Eks ma ole sellel teemal teiega siin eri aegadel mitmeid kordi vestelnud, aga vestlen ikka ja jälle hea meelega uuesti. Esimene küsimus oli, millised olid hambaravihüvitise vajaduse hinnangud ja uuringud. Nagu arupärijad ka väga selgelt ütlesid, oli majandussurutis tõesti nii suur, et tuli teha raskeid valikuid. Nende raskete valikute langetamisel oli kindlasti eesmärk tagada tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus ja kaaluda, millised otsused on kõige vähem valusad. Tasub meeles pidada, et ravikindlustushüvitiste puhul on olemas n-ö avatud kohustuste täitmise kulud ja lepinguliste kohustustega kaasnevad kulud. Ja avatud kohustused ongi soodusravimid, töövõimetushüvitised ja muud rahalised hüvitised, ka Euroopa Liidu ravikulud, mis tähendab, et need tuleb kinni maksta ka siis, kui selleks eelarves eraldatud summast ei piisa. Kõige selle juures oligi neid valikuid raske teha, aga see oli üks võimalus hoida ravikindlustuse eelarve jätkusuutlik.

Tasub ühte asja veel meenutada: haigekassa jätkas hambaravihüvitise maksmist kõikidele kindlustatutele, kes olid viimase kolme aasta jooksul kasutanud hambaarsti teenuseid enne 1. jaanuari 2009, kuid ei olnud veel hüvitist taotlenud. Samas näitab haigekassa statistika, et seda võimalust kuigi aktiivselt ei ole kasutanud. Muidugi ei muuda see fakti, et 1. jaanuaril 2009 täiskasvanutele või tööealistele hambaravitasu osaline kompenseerimine lõppes.

Teine küsimus on teemal, millal asutakse vähekindlustatud elanikkonnagruppidele hambaraviteenust osaliselt kinni maksma. Te toote näiteks Lõuna-Euroopa ja Iirimaa, kus nendeks gruppideks on lapsed, töötud ja muud sellised.

Tasub meenutada, et ka Eestis tasub haigekassa ravikindlustuse seaduse kohaselt kuni 19-aastaste kindlustatud isikute hambaraviteenuste eest. Pensionikindlustuse seaduse alusel makstakse pensioni saavatele inimestele hambaravihüvitist 300 krooni. Nii et kõige raskemas seisus olijad ehk lapsed ja eakad saavad hüvitist, täisealistele aga on ette nähtud vältimatu abi. Pluss loomulikult – loeme siis üles – on ka rasedad, alla 1-aastase lapse emad ja need, kellel on tervishoiuteenuse tagajärjel tekkinud suurenenud hambaraviteenuse vajadus. Vajadusel on kindlustamata isikutele tagatud vältimatu arstiabi. Kui vaadata teisi elanikkonnagruppe, siis ei ole välistatud võimalus, et toimetulekutoetust taotlevad inimesed või ka muud abi vajavad inimesed saavad abi omavalitsusest.

Ja kolmas küsimus: millal hambaravihüvitis taastatakse? Küll tahaks teha seda kohe! Minu tahtmisest üksi on aga vähe. Selleks on vaja raha, selleks on vaja haigekassa nõukogu otsust ja selleks on vaja ka Vabariigi Valitsuse otsust. Mida me aga teinud oleme, on see, et igal sügisel on püütud inimeste käest küsida, millised on nende arvamused. Viimane, eelmise aasta uuring ütleb, et hambaravi eest on nõus maksma 41% küsitletutest.

Kokkuvõttes ma usun, et me võime siin üsna pikalt veel vaielda, aga jah, nii WHO kui teised – ma olen seda korduvalt öelnud – arvavad, et see on üks esimesi toetusi, mille võiks taastada. Samas me peame arvestama seda, et õed, sanitarid ja arstid küsivad oma töö eest rohkem palka, nii et haigekassa nõukogul on pikk vaidlus ees, mis taastada esimeses järjekorras, kui kiiresti ja kuidas.

Marika Tuus-Laul
Te ütlesite, et tahaksite selle hüvitise kohe taastada, kui oleks raha. Aga ma küsin: kas te ikka olete eelarvevaidluste käigus öelnud, et saage aru, seda on vaja, me peame selle ära tegema, inimestel on hädavajalik need kulutused teha? Me ju teame, mis pilt on, kui me vaatame kas või maal inimestele otsa.

Hanno Pevkur
Vaadake, kui me haigekassa nõukogus asume eelarvet täpsemalt arutama – see seisab ees kohe lähinädalatel – siis kindlasti tõusevad üles mitmesugused küsimused. Üks meie lubadusi on olnud arstidele ja haiglatele tõotatu, et esimeses järjekorras taastatakse raskes majandusseisus hinnakärpega võetu. See on 6%. Õigemini me 1% panime juba sel aastal tagasi, nii et see on 5%.

Nüüd me oleme fakti ees, et ka hooldusravisse on vaja rohkem panna, muidu te tulete järgmine kord küsimusega, millal te hooldusravisummat kavatsete suurendada. Oleme enam-vähem kokku leppinud, et suurendame hooldusravi rahastamist märksa kiiremini, suurendame 10%. Veel on vaja seetõttu, et meie elanikkond vananeb, 2–3% ravijuhtude arvu suurendada. Paneme sinna 2–3% juurde. Nii need valikud tulevad.

See kõik tähendab aga seda, et järgmisel aastal ravikindlustuse eelarve suureneb rohkem kui 50 miljonit eurot, mis on väga suur summa. See on väga suur summa! Ja too raha läheb eelkõige hinnakärpega võetu taastamiseks, hooldusravisse, ambulatoorsete juhtude arvu suurendamiseks, et inimesed saaksid kiiremini arsti juurde.

Loomulikult tahaks rahvale soodsaid valikuid rohkem teha, aga me saame teha nii palju, kui meil jaksu on. Tervishoius me saame natukene minna ikkagi seda teed, et haiglajuhid ise otsustavad, kus kõige rohkem king pigistab. Ma usun, et see on väga oluline. Kui tekib rahaliselt rohkem võimalusi, saab vaadata ka, mis on uued hüvitised või uued vanad hüvitised, millest on hambaravi puhul võimalik rääkida. Selline seis.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

20. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.