Analüüs: haiglatega ravilepingute sõlmimise süsteem ei paista läbi

Haigekassa ja tervishoiuasutuste vaheliste
ravi rahastamise lepingute sõlmimise süsteemis on mitmeid vasturääkivusi, mis
muudavad süsteemi läbipaistmatuks ja soodustavad pettusi, leidis sel nädalal
avalikustatud tervishoiu korruptsiooniriske kaardistav uuring.

Uuring tõi esile, et ehkki valdavas osas on haigekassa kehtestatud tingimused ravi rahastamise lepingute sõlmimiseks kooskõlas vastavate seadusaktidega, on siiski ka vasturääkivusi. Nii ei küsita taotluse vormis andmeid, mida taotluste hindamisel oluliseks peetakse ja vastupidi, kirjutab Postimees.

«Näiteks ravijuhu keskmist maksumust on taotluse vormil küll nõutud, ent hindamiseprotsessis seda otseselt ei mõõdeta. Hindamiskriteeriumiks on «teenuse hind», mida aga taotluse vormil ei küsita,» tõi uuring välja.

Teiseks kasutatakse taotluse vormis mõisteid «ravijuhtude arv» ja «ravijuhu keskmine maksumus», kuid mõiste «ravijuht» ei ole lahti kirjutatud ei seadustes ega haigekassa juhendites.

Arusaamatuks jääb ka see, kuidas peaks olema võimalik järgida ravikindlustuse seadusesse kirjutatud kriteeriumi, mis puudutab tervishoiuteenuse osutajate piirarvu teeninduspiirkonnas. «Viimast ei ole aga Eestis üheski dokumendis määratletud ja seetõttu on seda kriteeriumit võimatu valikuprotsessis hinnata,» kirjutas uuring.

Haigekassa ei järgi otsustamisel ka ravikindlustuse seaduse sätet, mis lubab haigekassal ravi rahastamise lepingut sõlmida ainult sellise tervishoiuteenuse osutajaga, kes peab ravijärjekorda ja võimaldab tervise infosüsteemi kaudu sõlmida tervishoiuteenuse osutamise lepingut. «Haigekassa väljatöötatud vorm ei pea vajalikuks esitada ravijärjekorra andmeid,» tõdes uuring.

Veel toodi välja küsimust, kes ja kuidas peaks lepingute sõlmimisel arvestama ravi kvaliteeti. Näiteks nõutakse hindamisel terviseameti luba tegutsemiseks, kuigi terviseamet ei käi regulaarselt tervishoiuteenuse osutajaid kontrollimas. Samuti võetakse hindamisel arvesse tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonile esitatud kaebusi, kuigi on teada, et enamikul juhtudest kaebused sinna ei jõua.

Vahel pole haigekassa otsused lihtsalt läbipaistvad. Näiteks on esinenud juhtumeid, kus avalik haigla on pakkunud, et on võimeline teenindama rohkem ravijuhte, kui haigekassa on soovinud, kuid vastav leping on antud hoopis samas piirkonnas asuvale erakliinikule.

«Partnerid ei ole sageli valmis heade suhete hoidmise eesmärgil selliseid otsuseid vaidlustama. Teiseks on küsitav, mis ulatuses ja viisil saab ravi rahastamise lepingute sõlmimist tagantjärele haigekassa väliselt kontrollida,» seisis uuringus.

Nii järeldas uuring, et praeguse süsteemi ülesehitus, eeskätt ravi rahastamine konkursi kaudu on tõsiseks aruteluteemaks. «Täna kehtiv pakkumisskeem ja otsustussüsteem ei ole pakkujatele ja kolmandatele isikutele arusaadav ega läbipaistev, soodustades seetõttu pettust ja korruptsiooni,» märkis uuring.

Uuring soovitas täpsustada protseduure, eristada selgemalt, milline osa arstiabist on avatud konkurentsiks ja kus kasutatakse läbirääkimisi, aga sõlmida ka raviteenuse osutajatega pikemaid, näiteks 5-aastaseid lepinguid.

Ei nõustu kriitikaga

Sotsiaalminister Hanno Pevkur leidis, et haigekassa ravirahastamise lepingute protseduur väga selgelt lahti kirjutatud, iseasi on see, kas need reeglid kõigile meeldivad või ei meeldi. «Küsimus on selles, kas need protseduurireeglid on kõigile üheselt mõistetavad. Tundub, et täna pole, sest meil on hetkel ka kaks kohtuvaidlust pooleli haigekassa ja raviteenuse osutajate vahel, kust me ootame ka nii-öelda sisendit selleks, et seda ravilepingute protsessi võib-olla selgemaks ja paremaks kirjutada,» kommenteeris uuringu järeldusi Pevkur.

Ka haigekassa ei nõustu esitatud kriitikaga. «Hindamiseks vajalik info kogutakse kokku taotlusest. Taotluse vorm on soovituslik, millele viitab taotlusel toodud sõna «näidis». Valikul osalev tervishoiuteenuse osutaja võib soovi korral andmed esitada ka teistsugusel kujul või vormis. Oluline on, et kogu informatsioon, mis on vajalik hindamise läbiviimiseks, oleks haigekassale taotleja poolt esitatud ja kättesaadav,» sõnas haigekassa pressiesindaja Evelin Koppel.

Küll aga on haigekassa hindamise alused üle vaadanud ja neid edasi arendanud vastavalt eelnevate perioodide valiku läbiviimise kogemusele ja praktikale ning erialaseltside soovitustele. Samuti on sellest lähtuvalt täiendatud haigekassa siseseid juhendeid valiku protsessi läbiviimiseks.

«Valiku läbiviimisele on oma hinnangu andnud ka riigikohus ning leidnud selle õiguspärase olevat. Seega, haigekassa on teinud ja teeb jätkuvalt tööd selle nimel, et lepinguparterite valikuga seotud materjalid oleksid selged ja üheselt arusaadavad kõigile asjaga seotud osapooltele, seejuures on kõigil taotlejatel võimalik haigekassast saada täiendavat infot juhul, kui midagi on jäänud arusaamatuks või vajab täiendavat selgitust,» sõnas Koppel.

Lisa kommentaar

  • Merike Kungla

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.