Riigikogus: kastreerida tablettide või tangidega?

Riigikogu 9. novembri infotunnis oli
arutluse all seksuaalkurjategijate keemilise kastreerimise eelnõu.

Justiitsminister Kristen Michal
Ajaliselt oleme täna planeerinud, et seadus võiks valmis saada 1. jaanuariks 2013, kui see oleks ka rakendatav. See on üsna keeruline temaatika ja sinna on kaasatud suur hulk erinevaid erialaliite. Meditsiiniline pool on isegi ehk mõnevõrra keerulisem, millega tuleb tegelda, kui see juriidiline pool. Juriidika poolelt, seesama eelnõu on meie majast välja läinud ja loodetavasti liigume sellega tempokalt edasi, mingil hetkel jõuame ka parlamendi ette.

Kuidas see tegelikult rakendub, see on väga lihtne. Täna on sihtrühma mõeldud kõik, ütleme, seksuaalkurjategijad, kes on karistatud, kelle karistus on alla kahe aasta – programmi pikkus oleks 18 kuud kuni 3 aastat. See tähendab tegelikult seda, et osaliselt, mitte täielikult, on võimalik karistust selle programmiga asendada ja see tegelikult tähendab pidevalt nii medikamentidega ravi kui ka täielikku teraapiat. See ei ole päris nii, et kandiku peal antakse tabletid ja öeldakse, ole hea mees, võta ära ja tule kolme aasta pärast tagasi, vaid see tegelikult tähendab ikkagi pidevat kohtumist nende inimestega, kes oskavad meeleseisundit hinnata. Kui mingil juhul peaks ravi jääma pooleli, kas või näiteks sellelsamal põhjusel, et sellel kurjategijal on vastunäidustused nende meditsiiniliste vahendite suhtes, mida võib ka ette tulla, siis tegelikult on see tulemus väga lihtne. Kurjategija läheb vangi tagasi seda karistust kandma, tegelikult mingisugust pääsemist selle läbi ei tule.

Igor Gräzin, õiguskomisjon
Kas ministeeriumi inimesed ei arva, ausalt öeldes, et see karistus on nagu kuidagi pehmevõitu? Vähe sellest, et see on hiljaks jäänud, see on ka pehme. Ma meelega küsin hästi ägedalt. Ütleme nii: miks vabatahtlik ja tablettidega, kui saaks olla kohustuslik ja tangidega?

Justiitsminister Kristen Michal
Ütleme, et minu teadmiste kohaselt mitte küll tangidega vist, aga kirurgiline kastreerimine on olnud siiski, ütleme, et ei ole väga ammuseid aegu tagasi, kui ühes Euroopa riigis selline asi on toimunud. Üldiselt muu maailma kogemus ikkagi, kus seda sellisel viisil rakendatakse, näitab, et kui küsida, kas see on leebe, näitab tegelikult, et see annab paremaid tulemusi seksuaalkurjategijate tulevaste kuritegude ärahoidmisel kui lihtsalt vangistus. Täna me räägime sellest sihtrühmast, kes on alla 2 aasta vangi mõistetud.

Nii et kokkuvõttes nende vangistus, kaasa arvatud selle programmi lisamine on ühiskonna jaoks ikka seesama signaal, et nad on pikemat aega kontrolli all, kui nad lihtsalt vangis olles oleksid. Nii et ma arvan, et kokkuvõttes on nii, arvestamata seda ettepanekut tangide osas, ma arvan, et see on hea tulemus ja see on ikkagi suhteliselt selge teatava sihtrühma kontrollimine.

Igor Gräzin, õiguskomisjon
Veel kord: ma olen tuliselt selle eelnõu poolt ja võib-olla kahetsen, et ta on natuke leebem, kui ta võiks olla. Aga samas on ta kuidagi selles mõttes natukene sooliselt ühele poole kalduv. Ta lähtub sellest, et mehed on pedofiilid ja tüdrukud on ohvrid. Jällegi seesama Inglise näide: väga suur ohvrite kategooria on noored poisid, kes langevad keskealiste naisõpetajate ohvriks. See on täitsa omaette sotsiaalne probleem. Küsimus: kas see seksuaalvägivalla probleem ei ole ka sedapidi, et me kaitseme ka meessugu natukene? Mis nendega teha või on seal ka tablett?

Justiitsminister Kristen Michal
See programm laieneb mõlemale soole ja siin soolist vahetegemist ei ole. Aga selle eelnõu arutelu käigus mina ei ole kokku puutunud, et valdavalt on tegemist keskealiste õpetajate probleemiga. Sellist infot mul ei ole. See on Inglismaal kindlasti nii, jah, selge. Eestis mul sellist informatsiooni ei ole. See programm tegelikult laieneb ka kõigile, kes on süüdi mõistetud seksuaalkuriteos, olenemata soost ja kõigest muust.

Peeter Võsa, õiguskomisjon
Oma asjatundmatuse tõttu kohitsemise küsimustes võtsin ma konsultatsiooni ja sain teada, et keemiliselt on võimalik maha suruda ajutiselt sugutungi või spermatogeneesi, aga seda ainult ajutiselt. Nii et vägistamisi see iseenesest ei takista. Mismoodi see protsess hakkab tehniliselt välja nägema, palun selgitage mulle, et vältida vägistamisi?

Justiitsminister Kristen Michal
Selle ravi väljatöötamisse on kaasatud sotsiaalministeerium, Eesti Psühhiaatrite Selts, Tartu Laste Tugikeskus, Eesti Seksuaaltervise Liit ja paljud teised. Miks ma neid nimetan? Sellepärast, et see ideestik ja kogu see programmi rakendus, sellega on jälgitud muude riikide kogemusi ja sellega on tegelikult ka küsitud meie praktikute arvamust.

Nagu ma enne ka Igor Gräzinile vastates ütlesin, hästi tähtis ei ole mitte ainult see, et anda inimesele ravimid kandikul üle ja loota, et tema seksuaaltegevus on mingiks ajaks pärsitud, vaid tegelikult sellega kaasneb ka teraapia. Mis tähendab seda, ma julgen küll arvata, et Eestis arstid on piisavalt pädevad ja heal tasemel, et nad suudavad hinnata, kas isik teeb edusamme teraapias ja kas ta tegelikult läheb edasi, kas ta tegelikult muutub või pigem ta ei võta sellest programmist osa ja ta peaks pigem vangi tagasi minema. Nii et üks osa sellest programmist ongi tegelikult teraapia ja isiku enda soov ka saada paremaks ja muutuda. Ega siis absoluutset lahendust peale nendesamade tangiideede ei ole kellelgi olemas.

Viktor Vassiljev, sotsiaalkomisjon
Muidugi, tõpratohtritel on ka väga suuri kogemusi antud alal. Aga minu küsimus on natuke teine, terminoloogiline. Tegelikult on tegemist ju väga mõistliku meetmega, mis on vajalik ja rakendatakse isiku nõusolekul, samamoodi nagu alkoholismi ravi. Aga me räägime kogu aeg kastreerimisest.

Kastreerimine – see on täiesti lõplik protseduur, lõplik toiming, kas kirurgiline või keemiline. Samamoodi võime rääkida sellest, et taskuvargal võib ju ka kas kirurgiliselt või ka keemilisel teel süstiga muuta käe tegutsemisvõimetuks, võib ka ajutiselt teha süsti, mis muudab selle käe liikumisvõimetuks näiteks, ma ei tea, nädalaks või kuuks ajaks. Aga kui me räägime kastreerimisest, siis me loome teatud pretsedendi. Kas me ei peaks terminoloogiliselt kuidagi teistmoodi nimetama asja?

Justiitsminister Kristen Michal
Ütleme, et see kastreerimine on selle, kuidas öelda, üldnimetaja ja võib-olla kõigile arusaadav, ühine termin. Ametlikus keeles keegi ei nimeta seda küll kastreerimiseks. See on ikkagi karistussüsteemiga kombineeritud ravi. Küllap te arstina teate paremini, mis need võimalused on.

Andres Anvelt, õiguskomisjon
Mul on selline puht pragmaatiline küsimus. Maksumaksja maksab kinni ükskõik, mis kurjategija, sh ka seksuaalkurjategija vanglakaristuse. Kuidas on selle – ma ei teagi, kuidas seda nimetada – keemilise kastreerimise puhul? Kes maksab kinni selle ravi? Kas see tuleb kodanikult, pedofiililt endalt või tuleb see maksumaksja taskust?

Justiitsminister Kristen Michal
Vähemalt alguses oleme planeerinud, et see tuleb ikkagi maksumaksjalt. Nagu te ütlesite, need ülejäänud kulud, kui isik viibib vanglas, on ka olemas. Rääkimata nendest kuludest (kui neid saab üldse kuludeks nimetada), mis puudutavad just ohvreid, kes nendel kurjategijatel on, ja tavaliselt ei ole mitte üks ohver. Me oleme täna planeerinud, et esimestel käivitusaastatel on see suurusjärk 45–47 000 eurot ja minu arvates on see raha hästi kulutatud.

Tegelikult tulevikus ei ole me kuidagi välistanud võimalust, me isegi arutasime seda eelnõu ajal, aga eksperdid ütlesid, et kui jätta see ainult, nagu te väljendasite, kodanik-pedofiili mureks, siis väga tihti selles programmis ei osaleta, tullakse välja ja ühiskonnaohtlikkus on suurem. Meie huvi oleks, et see ohtlikkus oleks väiksem ja selle eest justkui maksumaksja ka tegelikult maksab. Tulevikus ma ei välista kuidagi seda võimalust, et mingi osa sellest ravist või suurema osa sellest ravist, kui me süsteemi muudame, hakatakse sisse nõudma neilt, kes sellele ravile alluvad.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

Meditsiini­uudised

20. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.