Perearstid soovivad teist pereõde

Esmatasandilt oodatakse järjest suuremat
rolli ennetuses ja et neid ootuseid täita, vajavad arstid endale abiks teist
õde, räägiti 10. novembril toimunud Pereõdede konverentsil.

Esmatasandile esitatud uued rahvatervise alased ootused nagu alkoholi liigtarvitamise avastamine, suuhügieeni alane nõustamine, imikute ja väikelaste õnnetuste ennetamine ja muu taoline ennetustegevus eeldab, et perearstimeeskond oleks senisest suurem.

Perearstide seltsi president Diana Ingeraineni sõnul läheb praegu 49% pereõe tööst üldarstiabile ehk akuutsetele haigetele, 28% dokumenteerimisele ja vaid 14% ennetusele. „Teist õde on vaja selleks, et jõuaks ka ennetusega tegeleda. Siis me teeksime neid asju, milles oleme ministeeriumiga kokku leppinud,” rääkis Ingerainen.
Ennetamine puudutab eelkõige 11-30aastaste vanuserühma, kes tulevad ise arsti juurde kõige harvem – neid peab eraldi kutsuma, kuid selleks praegu pereõdedel enam aega pole.

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normeti sõnul on ka praeguses koalitsioonileppes seatud eesmärgiks teise pereõe palkamine perearstile, kuid alustuseks tulevad kindlaks määrata tema ülesanded.

Ingeraineni sõnul näitab praegu statistika vähem õe tööd, kui nad reaalselt teevad, kuna nad ei pane oma tööd alati pereõe koodiga kirja. Seega tuleb täpsemalt dokumenteerida, et teise õe vajadus paremini välja tuleks.

Normeti sõnul kujuneb aga tõsiseks murekohaks ilmselt täiendavate inimeste leidmine. „Eestis on praegu 730 pereõe kvalifikatsiooniga õde, kui teine õde lisanduks alates 2000 patsiendiga nimistust, siis oleks juurde vaja 400 õde. Ühes aastas lõpetab kooli 190 õde,” tõi Normet välja kitsaskoha. Samas pakkus ta välja, et kui pereõdede palk muutuks konkurentsivõimeliseks, siis saaks õdesid tagasi tuua iluteenindusest ja SPAdest.
Ingerainen pakkus välja lisaks veel ühe lahenduse: „Õdesid võiks saada ka haiglatest. Me oleme haiglate maa ja põhitöö toimub haiglates, kuid suure osa seal tehtavast saaks ära teha esmatasandil.”
Teise õe lisandumine tähendab muidugi ka perearstikeskuste senise ruumiplaani ülevaatamist ja ümberehitusteks raha leidmist.
Asekantsler on usub, et ühe aastaga perearstid endale teist pereõde ei saa. „Kui maavalitsuste ja saatekirjadega saame ühele poole, jõuame ka teise pereõeni,” rääkis Normet.

Teine pereõde pole siiski ainus, keda perearstikeskuses näha soovitakse. Kui Normeti poolt tutvustatud visioonis on ideaalses tervisekeskuses lisaks arstile viis erinevat sorti õendustöötajat, siis ämmaemandad on esimesed, kes on ka reaalselt oma nägemusega välja tulnud.

„Ämmaemandad pakuvad välja, et perearsti meeskonnas või suuremates tõmbekeskustes, kus on mitu perearsti, võiks olla meeskonnas ka ämmaemand,“ tutvustas Normet ämmaemandate ideid

Suure tervisekeskuse perearstimeeskond ideaalis:
Perearst
Pereõde
Koduõde
Taastusraviõde/ füsioterapeut
Vaimse tervise õde
Ämmaemand
Allikas: Sotsiaalministeerium


Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.