Seadus piirab põhjuseta suunamisi eriarsti juurde

Uuest aastast jõustuva seaduseelnõu järgi
pääsevad kroonilised haiged eriarstile vaid perearsti saatekirjaga. Uuendus
suurendab perearstide kohustusi krooniliste haigete jälgimisel ning lühendab
järjekordi eriarstide vastuvõtule.

Saatekirjanõue puudutab inimesi, kes põevad kroonilisi haigusi (nt kõrgvererõhu- ja suhkruhaiged) ning on siiani olnud oma raviarsti jälgimise all. Nemad saavad edaspidi, kui ravikindlustuse seaduse muudatuse eelnõu heaks kiidetakse, eriarsti juurde vaid juhul, kui perearst seda vajalikuks peab. Sotsiaalministeeriumi hinnangul tuleb seadust karmistada, kuna paljud kroonilised haiged kipuvad eriarsti juurde lihtsaks rutiinseks tervisekontrolliks. Muudatuse eesmärk on suurendada perearstide rolli n-ö väravavahina.

"Suurt osa kroonilistest haigustest peaks jälgima perearstid, kes on selleks täiesti pädevad,” selgitas sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste. Muudatus ei tähenda tema sõnul, et kroonilised haiged eriarstile üldse enam ei pääse. “Edasi suunamise võimalus jääb ikka, kui on probleemne juhtum. Vajaduse otsustab perearst.”

Alusetut suunamist endiselt liiga palju
Muudatuse mõju on arvutuste järgi 100 000 kuni 1,5 miljonit eurot aastas, kui summeerida teist tüüpi diabeeti ja esimese astme hüpertooniatõbe põdevad haiged.

Eesti Perearstide Selts on muudatusega päri. “Kindlasti pole mõistlik stabiilses seisundis haigeid eriarsti juurde suunata lihtsalt jälgimiseks või retsepti pikendamiseks,” ütles seltsi president Diana Ingerainen. Tema sõnul näitas kevadine riigikontrolli audit paraku seda, et ebaefektiivset suunamist esineb päris sageli.

Kvaliteedisüsteemiga liitunud perearstid tegelevad krooniliste haigetega siiski üha rohkem. Selle süsteemi üks olulisemaid eesmärke ongi soodustada krooniliste haigete paremat käsitlemist.

Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on süsteemi kolme aasta tulemused positiivsed, kuid ta lisas, et krooniliste haigete jälgimises on arstiti veel suuri erinevusi. Just seetõttu tahetakse tõhustada koolitusi ja panustada uute ravijuhendite koostamisse. Näiteks on hüpertoonikute, suurima krooniliste haigete rühma käsitlusjuhend esmatasandil peaaegu valmis.

Eriarsti juurde viiendiku võrra vähem visiite
Mitme erialaseltsi hinnangul ei tohiks saatekirjanõue nende patsientide ravi kuidagi halvendada ja paljude haiguste puhul toimib koostöö perearstidega juba kenasti.

Eesti Hüpertensiooni Ühingu presidendi Anu Hedmani sõnul peaksid kõrgvererõhuhaiged juba praegu üha vähem oma vererõhuprobleemi tõttu eriarsti vastuvõtule sattuma. “Mida selgemad on kokkulepped, seda parem on ravi ja jälgimist korraldada,” ütles südamearst. Kui palju visiite uuenduse tõttu ära võiks jääda, on Hedmani sõnul raske öelda, kuid see number võib olla märkimisväärne. “Kindlasti suhteliselt oluline osa. Toetudes ainult enda kogemusele, võin öelda, et vähemalt viiendik,” märkis ta.

Praegusest vähem patsiente tähendaks Hedmani sõnul võimalust oma aega paremini planeerida ja tegeleda põhjalikumalt probleemsete juhtudega. “Meile meeldivad väljakutsed, ent kakskümmend minutit esmase kardioloogilise patsiendi käsitlemiseks polikliiniku vastuvõtul on piinlikult vähe ja ega me selle ajaga hästi toime tulegi,” lisas kardioloog. Kirjatööd tuleb tihti teha veel pärast vastuvõttu.

Eesti Endokrinoloogia Seltsi juhatuse liikme Tarvo Rajasalu sõnul ei tohiks muudatus kehvemaks muuta ka diabeedihaigete ravi kvaliteeti. Eestis 2008. aastast kehtiva ravijuhendi järgi kuulub teist tüüpi diabeedi diagnoosimine ja ravi nagunii perearsti pädevusse. Samuti selgitab juhend, millistel juhtudel tuleb patsient spetsialisti juurde suunata.

“Endokrinolooge külastav teist tüüpi diabeediga patsientide struktuur peegeldab minu arvates hästi perearstiabi ebaühtlust, kuna jätkuvalt tuleb ette patsiente saatediagnoosiga “diabeet?”,” nentis endokrinoloog. “Samas leidub neidki perearste, kes saavad kenasti hakkama ka insuliinravi alustamisega.”

Rajasalu usub, et muudatus jätab kõikidele perearstidele õiguse ja võimaluse oma patsiente vajadusel eriarsti juurde suunata. “Kuna üks oluline indikaator meditsiinisüsteemi toimimise hindamisel on patsiendi rahulolu, siis loodetavasti saavad edaspidi oma perearstilt saatekirja endokrinoloogi vastuvõtule ka need diabeedihaiged, kes ise eriarsti konsultatsiooni soovivad,” ütles Rajasalu. Teisest küljest, leidis ta, ei saa keegi keelata endokrinoloogil aktiivne pool olla ja soovitada perearstil mõnd patsienti paar korda aastas enda juurde suunata.

Rajasalu hinnangul ei tohiks endokrinolooge külastavate haigete struktuur eriti muutuda. “Kui perearstid muutuvad teist tüüpi diabeedi käsitlemisel veelgi aktiivsemaks, võib selle üle ainult heameelt tunda,” lisas endokrinoloog.

Hiljutine diabeediaudit näitas Rajasalu sõnul, et arenguruumi jagub – liiga sageli tuleb ette, et diabeedihaigetel on nõutavad analüüsid küll tehtud, kuid määramata on jäänud vajalik ravi.

Loe pikemalt 8. novembri paberlehest.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.