Tasulisi teenuseid peetakse korruptsiooniks

Viimasel aastakümnel Eesti elanike seas
korruptsiooni teemal läbiviidud küsitlusuuringute tulemused on põhjuseks, miks
Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE viis
justiitsministeeriumi tellimusel läbi uuringu tervishoiusektori pettuste ja
korruptsiooniriskeide kaardistamiseks ja pakkus välja tegevuskava probleemidega
tegelemiseks.

Nimelt viitavad mitmed siseriiklikud uuringud, et kuigi Eesti olukord on rahvusvahelises võrdluses suhteliselt hea – Transparency International edetabelis asus Eesti 2010. aastal 178 riigi järjestuses 26. kohal, on üldise korruptsiooni madala taseme foonil just tervishoiusektor altkäemaksu küsimise osas tavapäraselt juhtkolmikus (kui mitte esikohal) ja altkäemaksuga kokkupuutumist tervishoius tunnistab ligi 10% elanikest.

Siinkohal kirjeldame ainult ajakirjanduses enim tähelepanu pälvinud osa uuringust, mille eesmärgiks oli avada ülaltoodud küsitlusuuringute tähendust – mida täpsemalt mõeldakse altkäemaksuga kokkupuute all, millist käitumist tervishoius peetakse korruptsiooniks ning kui sageli altkäemaksu antakse ja küsitakse.

2011. aasta jaanuaris viidi 8 haiglas üle Eesti enam kui 2200 haiglaravil viibiva või arsti vastuvõtul käinud patsiendi seas läbi laiaulatuslik küsitlus. Sel viisil haarati uuringusse sihtrühm, kellel on vahetu isiklik kogemus, olles jõudnud oma järjekorra ära oodata või saanud järjekordadest mööda, mistõttu nende vastused olid eeldatavasti vähem mõjutatud üldistest hoiakutest ja kuulujuttudest.

Patsiendid täitsid anonüümse ankeedi, milles uurisime vastanute kogemusi ravijärjekordade, tasuliste ja tasuta raviteenuste kasutamise ning mitteametlike tasudega. Teine pool küsimustest uuris patsientide hinnanguid erinevatele situatsioonidele, mis kirjeldasid ravijärjekorras etteostmist, seda nii mitteametlikult kui ametlikult läbi tasuliste teenuste.

Kiirema ligipääsu nimel oli enne raviteenuse osutamist tervishoiutöötajale raha maksnud 1,9% vastavale küsimusele vastanud patsientidest ja 2,5% patsientidest oli teinud seda pärast teenuse saamist. Viimast peetakse tavapäraselt tänuavalduseks, kuid rahvusvaheline kogemus väidab, et lisaks tänule on taolisel käitumisel ka teine dimensioon – head suhted ja lootus erikohtlemisele ka tulevikus, sest näiteks kroonilise haigusega patsiendi suhe oma arstiga pole ühekordne, vaid pikemaajalisem.

Kui küsiti patsientide hinnangut raha maksmisele enne teenust, siis 82% pidas seda korruptsiooniks ja 15% ebaeetiliseks käitumiseks. Seejuures väärib erilist tähelepanu fakt, et hinnangud jagunesid samas vahekorras nii raha maksnud kui seda mitte teinud patsientide seas, st et raha maksnud isikud oma tegevust ei õigustanud. Patsientidel oli ka vastupidiseid kogemusi – 1,4% vastajatest oli enne teenuse osutamist püüdnud pakkuda raha või teha kingitusi, kuid tervishoiutöötaja oli sellest keeldunud.

Eraldi teema on suhtumine tasulistesse teenustesse, mida peab korruptsiooniks kolmandik vastanutest ja ebaeetiliseks teine kolmandik patsientidest. Et tasuliste teenuste näol on tegemist seadusliku raha liikumisega, siis on selline patsientide suhtumine väga murettekitav, sest pole alust arvata, et küsitluse käigus välja öeldud hinnangud hoitakse enda teada, pigem ikka vastupidi. Seega viitavad küsitluse tulemused, et raha liikumine tasuliste teenuste käigus on üheks põhjuseks, miks Eesti elanikud peavad arstiabi korruptiivseks.

Tegevuskava nimetatud probleemide lahendamiseks seab eesmärgiks elanikkonna teadlikkuse tõstmise ja hoiakute kujundamise, ravijärjekordade läbipaistvuse suurendamise läbi asutusepõhiste digiregistratuuride ning tasuliste ja tasuta arstiabi teenuste selge eristamise raviasutustes nii ajaliselt kui ruumiliselt.

Ülaltoodu oli vaid killuke uuringu tulemustest, sest kokku koosneb uuring viiest osast, millest esimeses kaardistati dokumendianalüüsi käigus välisriikide kogemus pettuseriskidest tervishoius ja järgnevates keskenduti neljale teemale: ravijärjekorrad ja ravijärjekorras etteostmine, ravimite ja meditsiiniseadmete hanked, ravi rahastamise lepingud ja kohtutesse esitatavad tervisetõendid. Kõigest sellest saab lähemalt lugeda uuringu täistekstist RAKE veebilehel.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.