Läti rikkus isiku psühhiaatriahaiglasse paigutamisel inimõiguste konventsiooni

Euroopa inimõiguste Kohus (EIK) tegi
selle aasta 29. novembris otsuse asjas Beiere vs. Läti (kaebus nr 30954/05), kus
tuvastas, et Läti on rikkunud inimõiguste konventsiooni artikli 5 lõiget 1
ehk õigus isikuvabadusele ja turvalisusele.

Novembris 2001 esitas Salduse vallavanem kaebaja vastu erasüüdistusnõude (laimamise tõttu). Kaebaja suhtes alustati kriminaalmenetlust ja talle määrati riigi õigusabi korras kaitsja. Kaebaja väitis, et tema kaitsja määramisest ja kaitsja rollist kohtumenetluses teadlik ei olnud.

Aprillis 2002 taotles prokurör kaebaja psühhiaatriahaiglasse paigutamist ning kohtunik rahuldas selle taotluse kuu aega hiljem. Lisaks määras kohtunik, et süüdistatav viiakse haiglasse politseieskordiga, kes jälgib teda ka psühhiaatrilise ülevaatuse käigus.

9. mail 2002 läks 10-12-liikmeline politseinike grupp kaebaja koju ja kaebajale anti 5 minutit aega enda Riia psühhiaatriahaiglasse viimiseks valmisseadmiseks. Alles pärast psühhiaatriahaiglasse jõudmist teavitati kaebajat kohtumäärusest, millega oli määratud tema suhtes psühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimine. Määruse koopiat kaebajale ei antud.

Mõned päevad pärast haiglasse paigutamist esitas kaebaja kohtumäärusele määruskaebuse, mida ei rahuldatud. 31. mail 2002 valmis kaebaja psühhiaatriline ekspertiis ja ta lubati haiglast välja. Ekspertiisiaktis selgitati, et vaidlusaluse laimamise ajal ei olnud kaebaja võimeline mõistma oma tegude tagajärgi ega põhjuseid ning juunis 2002 lõpetati kriminaalmenetlus kaebaja süüdimatuse tõttu.

Seejärel esitas kaebaja hagi tema psühhiaatriahaiglas kinnipidamise peale ja nõudis hüvitist. Läti kohtud tema hagi ei rahuldanud, leides, et tema kinnipidamine oli toimunud õiguspäraselt.

EIKi esitas kaebaja kaebuse konventsiooni artikli 5 lõike 1 alusel, leides, et tema psühhiaatriahaiglasse paigutamine ja edasine õiguskaitsevahendite puudumine selle otsuse vaidlustamiseks, rikkusid tema inimõigusi.

Läti valitsus märkis, et kaebaja paigutati psühhiaatriahaiglasse sundkorras seetõttu, et ta oli keeldunud vabatahtlikult kohtumäärust täitmast. EIK leidis aga, et isikul ei ole võimalik kohtumäärust täita, kui teda ei ole sellest eelnevalt teavitatud.

Käesolevas vaidluses teavitati kaebajat teda puudutavast määrusest alles siis, kui ta viibis juba psühhiaatriahaiglas. Kohtumäärus tehti ilma kaebaja osalemiseta kohtuistungil ja ilma et teda üldse oleks istungi toimumisest teavitatud.

Lisaks ei selgu EIKile esitatud materjalidest, kas kaebaja oli üldse teadlik sellest, et tema suhtes toimus kriminaalmenetlus. Tema esindajaks oli advokaat, keda ta kunagi ei kohanud ja kelle olemasolust ta ei olnud teadlik. Seega ei vastanud kaebaja psühhiaatriahaiglasse paigutamise kohtumäärus seaduse nõuetele ja selle täitmine rikkus kaebaja õigust isikuvabadusele ja turvalisusele.

Lätit kohustati maksma kaebajale mittevaralise kahju eest hüvitist 9000 eurot.

Otsuse leiate SIIT.

Oktoobris 2011 tegi EIK otsuse Eestit puudutavas vaidluses, kus leiti samuti, et kohus oli rikkunud menetlusnorme isiku psühhiaatriahaiglasse paigutamisel. Eestit puudutava lahendi kokkuvõtet saab lugeda siit.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.