Käpikfirmad võidutsevad apteekide avamise õiguste loosimisel

Eesti apteegiturgu valitsevad hulgimüüjad
on seotud kümnete käpikfirmadega, mille ainus eesmärk näib olevat osalemine uute
apteekide avamise õiguse väljaloosimisel, kirjutas Maaleht.

Mõlemal apteegigigandil, nii Magnum Medicalil kui ka Tamrol, on ilmne võimalus suunata sajapealist täisühingute “farmi”.

Täisühingute Starting1 kuni Starting100 omanikuks on firmad, mille juhatuse liige on Margus Kähri – jurist, kes mullu sai tuntuks osaühingu asutajana, mille valdusse üllatuslikult liikusid aktsiaseltsi Magnum aktsiad.

Sartingu-nimeliste täisühingute kontaktina on äriregistris toodud aga Magnumi juristi Hannes Haameri tööalane elektronpostiaadress. Samasuguse ettevõtete “farmi” moodustavad ka täisühingud Summer Üks kuni Summer Ükssada. Need on seotud Tamroga.

Näiteks täisühingu Summer Kolmkümmend Kaheksa täisosanikena on äriregistrisse kantud Tamroga kaua aega seotud olnud Kadri-Ann Tivas ja Kristel Liiv.

Ühingu kontaktiks on koduapteek.ee põhine elektronpostiaadress. Koduapteek ongi Tamro valduses olev apteegikett.

Startingud on äriregistrisse kantud tänavu jaanuaris, Summerid aga juunikuus.

Farmid võidutsevadki, nagu loojad seda lootsid

Kummaliste rühmitiste loomise võimalik eesmärk selgub ravimiameti statistikast, mis peegeldab uute apteekide avamise õiguse liisuheitmiste tulemusi.

Tänavu märtsis võitsid Starting53 ja Starting75 loomise õiguse Tallinnas (kokku väljastati kuus luba) ja Starting58 Kohtla-Järvel (väljastati üks luba).

Juulikuus võitsid Starting33 ja Starting82 mõlemad Tallinnas välja loositud õigused.

Septembris napsasid Starting73 ja Starting67 Kohtla-Järvel ja Sindis vabanenud avamisõigused. Oktoobris pälvis Starting32 ühe Tallinna apteegi avamisõiguse loosimisele läinud kuuest. Kokku on Startingud tänavu seega võitnud kaheksa uue apteegi avamise õiguse.

Konkureeriv Summerite firma-tall on noorem ning ka võite on selle võrra vähem. Juulikuus sai Summer Kakskümmend Üks endale apteegiõiguse Kiviõlis ja oktoobris pälvis Summer Viiskümmend ühe Tallinnas välja loositud kuuest.

Kokku on Startingud ja Summerid tänavustel liisuheitmistel võitnud kümme apteegi avamise õigust loosimisele läinud kahekümnest.

Olukorras, kus näiteks Tallinna apteekidele esitavad taotluse nelisada ettevõtet, tagab osalemine saja firmaga selgelt suurema tõenäosuse võita kui osalemine üheainsa ettevõttega.

Hea või halb, aga paremat lihtsalt ei leitud

Eesti linnades peab iga apteegi kohta elama vähemalt 3000 inimest.

Kui linna elanike arv kasvab või mõni apteek uksed sulgeb, on kõigil soovijail võimalik vabanenud tegevusluba endale taotleda.

Kui soovijaid on loa kohta rohkem kui üks, korraldab ravimiamet liisuheitmise, mida näeb ette ka seadus.

“Seega on apteegi avamise õiguse saamine loterii,” nendib ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp. Ta lisab, et liisuheitmist kui sellist on raske pidada heaks või halvaks, kuid paremat lahendust oma ajal ei leitud.

“Õigusakti väljatöötamise käigus kaalusime ka teisi variante. Ja ma pean ütlema, et kui ametnikud või komisjonid peaksid hakkama soovijate seast valima parimat kandidaati, ei oleks tõenäoliselt elu lihtsam ja vaidlusi oleks hoopis rohkem,” ütleb Raudsepp.

Tema sõnul on selge, et kõik apteegid peavad vastama teatud nõuetele, sest vastasel juhul ei tohigi üldse seda avada.

“Kuidas siis ütelda, kes on parim?” küsib Raudsepp. “See oleks juristidele olnud suur töömaa.”

Ka põhimõte “kes ees, see mees” ei tule nii olulises valdkonnas kõne alla.

Nii leitigi ravimiseadust koostades, et liisuheitmine on kõige erapooletum viis.

Nüüd võib süsteemi juba naeruväärseks pidada

“Nüüd kus aja jooksul on ettevõtted teinud JOKK-skeeme, et suurendada tõenäosust võitmiseks ning võidetud luba võib omakorda müüki minna, on muidugi süsteem muutumas naeruväärseks,” tõdeb Raudsepp.

Ta lisab, et seetõttu toetab ravimiamet üldjoontes konkurentsiameti ettepanekut apteekide seniste asutamispiirangute (vähemalt 3000 inimest apteegi koha linnas ja kilomeeter vahemaad apteekide vahel maal) kaotamiseks.

“Piirang ei täida oma eesmärki apteekide asutamiseks maale, küll aga annab tugeva eelise konkurentsi puudumise näol olemasolevatele apteekidele ning lisab põhjendamatu halduskoormuse liisuheitmiste menetlemiseks ja uute apteekide avamiseks,” ütleb Raudsepp.

Sellega tunnistab ravimiameti peadirektor, et liisuheitmise süsteem ja ka asutamisõiguse järelturg ei ole nähtavalt kaasa aidanud apteegituru positiivseteks arenguteks.

Igaüks võib äri teha, kui püsitakse seaduse raames

Teisisõnu pole ravimiametil mõtet kulutada aega ja vaeva apteekide vahemaade mõõtmisele, juriidilistele aruteludele ja liisuheitmise korraldamisele, kui see kõik ei aita kaasa piirangute algsete eesmärkide täitmisele.

Esialgsed eesmärgid on aga kaitsta maal ja väiksemates kohtades töötavaid apteeke.

Startingu-nimeliste täisühingute esindaja Hannes Haamer teatas vastuseks Maalehe päringule, et need ühingud tegutsevad igati seaduse raames.

“Igaüks võib asutada äriühinguid ja arendada majandustegevust. Meile teadaolevalt teevad seda ka paljud teised,” kirjutas Haamer.

Praegune kord on läbipaistev ning õiglane

Kehtiv õigus on kõigile ühtviisi täitmiseks kohustuslik, leiab Haamer. “Mõttetu on spekuleerida, kas seaduse järgi tegutsemine on hea või halb,” hindab ta.

Küsimusele, kas ta peab apteekide tegevuslubade väljastamise praegust korda õiglaseks, vastas jurist, et äärmiselt keeruline on pakkuda paremat seadust, kuigi mõned ametnikud väidavad vastupidist.

“Liisuheitmine on läbipaistev ja õiglane, kuna välistab korruptsiooniohu,” leiab ta.

Kuidas liisku heita?

Eesti seadused näevad liisuheitmist või loositõmbamist ette paljude olukordade lahendamiseks.

Liisku heidetakse näiteks siis, kui vabariigi presidendi valijamehe valikul saavad kandidaadid võrdselt hääli. Või kui sama juhtub Riigikogu esimehe või komisjonide esimeeste valimisel.

Ent liisku võivad oma esindajate valikul heita ka äriühingu osanikud, kui nad muidu kokkuleppele ei jõua.

Võlaõigusseadus sätestab, et liisu abil võib otsustada ostueesõiguse kasutamise (kui ostueesõigust omab korraga mitu isikut) ja isegi tasu jagamise, kui pretendente tasule on mitu, tasu ise aga mingil põhjusel jagamatu.

Asjaõigusseadus näeb liisuheitmist ühe võimalusena ette asja jagamisel kaasomandi lõpetamise korral.

Ühesõnaga – liisku heidetakse olukordades, kus puudub õiguslik põhjendus otsuse langetamiseks ühe või teise valiku kasuks, kuid valikut tegemata jätta ka ei saa.

Kuidas aga liisku heita tuleb? Üllatuslikult ei reguleeri seda ükski seadus.

“Osalistel on selle korraldamiseks vabad käed,” ütleb justiitsministeeriumi pressiesindaja Priit Talv.

Tähtis on siiski, et tõenäosus ühe või teise valiku (neid valikuid võib olla ka rohkem) saabumiseks oleks võrdne.

Seega ei tohi olla algusest peale teada, et ühe valiku kasuks on suurem tõenäosus. Näiteks kui on kaks valikuvõimalust, siis mündiheitmise puhul on võrdne võimalus, et tuleb üks või teine valik.

Apteegilubade liisuheitmise korra on kehtestanud ravimiameti peadirektor.

Loataotlused kantakse nimekirja ja nad kõik saavad tunnusnumbri. Liisuheitmisel tõmmatakse välja nii mitu sedelit, kui on tegutsemiskohti. Sedelile märgitud tunnusnumbrile vastav taotleja saab õiguse apteegi avamiseks.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.