Eesti teadlaste avastus avab uusi võimalusi viljatuse ravis

Esimestena maailmas andsid Eesti
teadlased, s.h Andres Salumets, täieliku ülevaate, millised geenid ja
valgud on aktiivsed hetkel, mil arenev embrüo kinnitub emaka seinale, kirjutab
Postimees.

Embrüo kinnitumist saadab embrüo ja emaka geenide ning valkude tihe suhtlus, mille kaardistamisest loodavad teadlased nüüd paremat arusaamist, mis siis täpselt nendel kahel kolmandikul juhtudel viltu läheb.

«Sellist tüüpi tööd võimaldavad mõista, miks teatud juhtudel embrüod kinnituvad ja algab rasedus, teistel juhtudel mitte,» selgitas uurimuse üks autor, Tartu Ülikooli reproduktiivmeditsiini professor Andres Salumets.

Ajakirja Molecular Endocrinology jaanuarinumbris ilmuv artikkel kaardistas esmakordselt kõikide embrüo kinnitumisega seotud geenide aktiivsuse, nii embrüo kui ka emaka limaskesta poolel. Samuti uuriti, kuidas mõlema poole valgud protsessi käigus omavahel suhtlevad.

«Meie ülesanne oli leida umbes 2,5 miljoni signaali seast valgusüsteeme, mis aitaksid mõista raseduse varajast käiku,» rääkis uurimuse bioinformaatilise poole läbi viinud, Kanadas Toronto ülikoolis töötav Jüri Reimand. «See sarnaneb heinakuhjast nõelte otsimisega.»

Ootuspäraselt leidis uurimus sadu aktiivseid geene ning valkude seostumisi. Ent sellest andmemassiivist kerkisid esile siiski mõned olulisemad geenid ja valgud, millest mõne roll embrüo kinnitumisel oli juba varem teada, teised aga üllatasid.

«Bioinformaatika ja statistiliste mudelite abil leidsime sellest infomassist umbes 400 valku sisaldava võrgustiku, millel on tõenäoliselt oluline roll embrüo ja emaka vahelises interaktsioonis,» lisas ta.

«See on selles suhtes väga huvitav töö, et seda tüüpi lähenemist ei oldudki varem kasutatud, ka mitte teiste bioloogiliste mehhanismide ja haiguste puhul,» tõi Salumets välja kasutatud meetodi uudsuse.

Kuna embrüo kinnitumist juhtivas geenide ja valkude orkestris on palju liikmeid, võib nii mõndagi viltu minna.

Kuid geenide ja valkude kaar shy;distamine annab võimaluse leida tulevikus igale naisele sobivaim raviviis, näiteks emaka limaskesta koeproovi analüüsi alusel, lisas ta. «Palju räägitakse personaliseeritud meditsiinist – ma arvan, et see hakkab kehtima ka lastetuse ravimisel,» rääkis Salumets.

Tema sõnul töötab Reproduktiivmeditsiini Tehnoloogia Arenduskeskus ka veretestidega, mis aitavad ennustada, missugune on emaka limaskesta kvaliteet.

«On teada, et naise tõenäosus rasestuda kõigub väga palju tsüklist tsüklisse ka viljakate naiste puhul. Sellisel juhul on võimalik otsida naisele sobilikku menstruaaltsüklit, kus rasestumise tõenäosus on kõige suurem. Sama infot saab kasutada ka lastetuse ravi tulemuste parandamisel.»

Salumetsa kinnitusel jätkab töörühm embrüo arengu jaoks oluliste geenide uurimist. «Esimese töö käigus püüdsime kaar shy;distada üldise maastiku, järgmise sammuna püüame läheneda üksikute molekulide kaupa,» ütles ta.

Lisa kommentaar

  • Merike Kungla

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.