Irs: õige info aitab patsiendil valikuid teha

Tundub, et ajakirjanduses tegutsejatel on
sageli raske aduda, et meditsiinis on väga vähesed asjad mustad või valged, head
või halvad. Sellest arusaamatusest on kantud ka sõeluuringute teema käsitlus.

Õnnetuseks on igal heal asjal mingi negatiivne joon ja tervishoius kasutusel olevate sekkumiste puhul on tavaks võtta aluseks see, et saadav kasu on keskmiselt suurem kui tehtav kahju. Kahju, nt kõrvaltoimete vmt näol, on alati olemas.

Õnnetuseks, teadusuuringu tasemel mõõdetud hea ja halva tulemuse tõenäosused väljenduvad päriselus nii, et osa patsiente saab ainult positiivse toime, osa saab positiivse toime ja natuke negatiivset ja osa patsientidest saavad ainult negatiivse toime.

Tervisest kirjutavad ajakirjanikud peaksid püüdma seda mõista. Ja ka arstidel on vaja mõelda, kuidas anda inimestele arusaadaval viisil teavet ravi või diagnoosimeetodite positiivsest, aga ka võimalikust negatiivsest toimest.

Siin kõneks olev populaarteaduslik või siis lihtsalt populaarne artikkel Naine24.ee's tsiteeris British Medical Journal’is (BMJ) avaldatud ulatusliku metaanalüüsi põhjal tehtud mõtteavaldust, mille sisuks oli, et ka sõeluuringuga võib kaasneda indiviidi jaoks negatiivne tulemus ning kodanikke uuringule kutsudes peaks neid lisaks kasudele ka võimalikest ohtudest teavitama.

BMJ artikkel ei ütle, et sõeluuring on hea või halb, ta viitab, et nii kasu kui kahju on mõõdetav ning neid peaks mõlemaid potentsiaalsele skriininguuringualusele tutvustama. Muidugi peaks.

Teadusartikli alusel kirjutatud jutt on allikast välja noppinud eeldatavasti rohkem lugejatähelepanu pälvivad arvamused, aga kogu loo moraal ei ole eriti hästi edasi antud.

Sellest ilmselt ka kolleegide suhteliselt tugev reaktsioon - aga selleski on pisut mustvalgsust, vastureaktsioonina. Ja soovitatud allikad on veidi valitud ega kajasta kogu käimasolevat debatti, mille sisuks on, kui suur on sõeluuringu kasu, kui suur on kahju ja kuidas seda kodanikule mõistetavaks teha.

Klim McPherson’i (Oxford) väga mõistlik arutelu, mis lähtub lausest "Mammography does save lives, more effectively among older women, but does cause some harm" ja viitab olemasolevate andmete puudustele, väärib lugemist (BMJ 2010;340:c3106).

Neile, kes arutlevad, mida tähendab selles kontekstis ülediagnoosimine - selle all peetakse silmas vähijuhtu, mis sõeluuringul avastatakse ja mida seejärel ravitakse, ent mis ei oleks ilma sõeluuringuta patsiendil elu jooksul kliiniliselt avaldunud. See on statistiline suurus ja ei ole kuidagi üksikpatsiendi puhul kasutatav kategooria.

Igasugune mustvalge aktsioon ajakirjanduses põhjustab mustvalge vastureaktsiooni ja seeläbi ei aita kaasa patsientide paremale informeerimisele, et nad saaksid teha mõistlikke valikuid. Suur hulk inimesi ei taha, et me teeme nende eest valikuid, nad tahaksid saada arusaadavas vormis teavet, et oma valikud ise teha.

Lisa kommentaar

  • Merike Kungla

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.