Oro: tänutunde vastu ei saa võidelda

Ega me sellest hiljuti avaldatud
tervishoiusektori korruptsiooniuuringust midagi uut vist teada saanud. Küll aga
tekitas see minus mõningaid mõtteid.

Saime teada seda, et ligi 2% uuritud patsientidest on pakkunud arstile eesmärgi saavutamiseks meelehead (raha või teenuseid) ja arstid on selle vastu võtnud.

Teisisõnu on osa arstidest tegelenud millegi väga taunitavaga ehk pannud oma tegevuse, või siis tegevusetuse, sõltuma millestki, mis ei kuulu arstikunsti valda.

Seda ei saa sallida. See on otseselt arstkonna mainet kahjustav tegevus.

Samas on 1,4% arstidest ju ka keeldunud igasuguse meelehea vastuvõtmisest. Mulle meeldiks uskuda, et pigem on siin tegemist langeva trendiga ehk arenguga õiges suunas.

Lisaks sellele saime teada, et küsitletute hulgast leidus terve rida inimesi, kes on viinud arstile kommikarbi, lilled, pudeli vms, millega inimesed on väljendanud oma tänulikkust. Nii rahulolematus kui ka tänu on kriitikameele eri tahkude väljendus, mida pole põhjust taunida. Me ei pea võitlema kellegi tänutunde vastu, mis on ju midagi väga inimlikku.

See ei tähenda küll, et tänutunnet peaks väljendama materiaalselt, kuid see on pigem kultuuriruumi küsimus.

Eesti Onkoloogiakeskuse viimase peaarstina mäletan ka hästi neid jutte, et opile või haiglasse saamiseks tuli arstile maksta. Meil läbisid aga kõik esmased patsiendid konsiiliumi, kus osalesid kirurg, keemia- ja kiiritusravi arstid, radioloog jt spetsialistid, kes langetasid otsuse ravi alustamise osas. Mulle jäi selgusetuks, kuidas see raha anti - kas igaühele või jagati see ära kuidagi?! See ei ole reaalselt teostatav. Seega on alati liikvel olnud ka erinevaid linnalegende.

Jutt, et inimene ei pääse lõikusele, kui enne pole "asi ära õiendatud" - see ei mahu samuti tavpärase töökorralduse raamesse. Me paneme ju patsiendid järjekorda, mille liikumine ei saa sõltuda patsiendi meeleheast.

Probleemiks, millele uuring ka tähelepanu juhib, on järjekorrast mööda ostmine ehk tasuline teenus nn riigihaiglas. Kolmandik patsiente peab seda ebaeetiliseks või korruptiivseks. Sellise asja olemust oleks vaja inimestele enam selgitada.

Paljud ehk mäletavad aga seda aega, kui tasulised suurtes haiglates vastuvõtud üldse tekkisid ning ka siis löödi kõvasti kella, et mis see siis olgu, kuni kella kaheni võtad arstid haiglas vastu tasuta ja siis hakkab tasuline vastuvõtt. Selline praktika keelustati.

Tänaseks on aga selge, et kui haiglatel on ressurssi rohkem kui haigekassa jõuab osta, siis on valiku küsimus, kas me jätame selle ressursi lihtsalt kasutamata või anname siiski osa teenusest, mida haigekassa katta ei suuda, vabaks. Teisisõnu vabastame osa teenustest solidaarsusprintsiibist, mida esindab sotsiaalne avalik-õiguslik ravikindlustus.

Kui leidub inimesi, kes on valmis selle eest raha maksma, siis mina ei näe selles eetilist probleemi. Poleks ju mõistlik selline ressurss kasutamata jätta. Muretsemiseks on siis põhjust, kui sellist oma taskust rahastatud teenust hakatakse pakkuma nn haigekassa patsientide arvelt. Siis tekib asjale tugev korruptsiooni hõng juurde.

Loe ka 6. detsembri Meditsiiniuudiseid.

Lisa kommentaar

  • Merike Kungla

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.