Arstide liit: haigekassa jaotamata tulem tuleb kasutusele võtta

Eesti Arstide Liidu ja Eesti
Tervishoiutöötajate Kutseliit saatsid valitsusele pöördumise ettepanekutega
tervishoiu finantseerimisküsimuste lahendamiseks.

Pöördumises nenditakse, et Eesti eristub Euroopa Liidu liikmete hulgast riigina, kus hoolimata madalast keskmisest elueast ja halbadest tervisenäitajatest ei ole rahva tervis valitsuse poliitikas prioriteet.

"Viimaste aastate jooksul on Eestis tunduvalt kärbitud kulutusi rahva tervisele. Arstiabi on muutunud elanikkonnale, eriti selle vaesemale osale, üha raskemini kättesaadavaks, lisaks on paljud töötud kaotanud ravikindlustuse ja jäänud ilma esmatasandi arstiabita," öeldakse pöördumises, mille on alla kirjutanud arstide liidu juht Andrus Mäesalu ja tervishoiutöötajate kutseliidu juht Iivi Luik.

Arstiabi kättesaadavuse tagamiseks tuleb, arstide ja õdede hinnangul lühendada ravijärjekordi eriarstiabis ja taastada 2009. aasta kord, mille järgi ei tohtinud järjekorra pikkus ületada nelja nädalat. Lisaks on vaja suurendada tunduvalt taastus- ja hooldusravi rahastamist, hüvitada vähemalt osaliselt patsientide kulutused hambaravile, vähendada patsientide omaosalust ravimite ostmisel, tagada kindlustamata isikutele esmatasandi arstiabi.

Samuti on vaja pidurdada tervishoiutöötajate lahkumist, milleks tuleks kehtestada selged reeglid töökoormuse arvestamiseks ja ületunnitöö hüvitamiseks. Lisaks tuleb liitude hinnangul kehtestada eriarstidele töökoormuse ülempiiriks ambulatoorses töös 4500 vastuvõttu aastas ja statsionaaris mitte rohkem kui 350 ravitud haiget aastas, arst-residentidele tuleb kehtestada 40-tunnine töönädal ning tõsta arstide, õdede ja hooldajate töötasu alammäära.

2012. a haigekassa eelarve tulusid ületavate vajalike kulude katmiseks kasutada haigekassa eelmiste aastate jaotamata tulemit.

Hiljemalt 2013. aastaks laiendada vastavalt WHO ekspertide soovitustele arstiabi kättesaadavuse ja tervisesüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks tervishoiu tulubaasi, suurendades rahastamist riigieelarvest.

Eelkõige on vaja katta haiglate nn kapitalikulud riigieelarvest, maksta ravikindlustamata isikute eest pearaha riigieelarvest terviseameti kaudu, viia töövõimetushüvitiste maksmine haigekassa kohustuste hulgast välja ja katta need riigieelarvest.

"Maailma Terviseorganisatsiooni, sotsiaalministeeriumi ja haigekassa 2009. a koostatud Eesti tervisesüsteemi rahalise jätkusuutlikkuse analüüs näitas, et madalate tervishoiukulude peamine põhjus on vähene avaliku sektori poolne rahastamine," seisab pöördumises. "Rahvusvahelised eksperdid leidsid, et praegune, ainult palgalt makstavatel maksudel põhinev süsteem ei ole jätkusuutlik ja tervishoiu tulubaasi tuleb laiendada, suurendades eelkõige eraldisi riigieelarvest."

Arstid ja õed leiavad ka, et haigekassa hinnakirja kärpe kaotamine 2012. aastast on kahtlemata positiivne samm, kuid hindade taastamisest 2009. aasta tasemel ei piisa tervisesüsteemi probleemide lahendamiseks.

Arstide liit ja tervishoiutöötajate kutseliit teevad ettepaneku alustada kohe diskussiooni, kus osaleksid ka patsientide ja arstiabi osutajate esindajad, et leida parimad lahendused tervisesüsteemi rahastamise muutmiseks.

Pöördumist saab lugeda SIIN.

Lisa kommentaar

  • Merike Kungla

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.