Kodumaised ravimitootjad loodavad riigi tellimustele

Novembri alguses ühinesid neli kodumaist
ravimitootjat MTÜ Eesti Farmaatsiaettevõtete Koda alla. Ühingu üks eesmärke on
veenda riiki toetama kohalikku ravimitööstust tellimus shy;ostudega ja eelistada
hangetel Eesti ravimitootjate kaupa.

Eestis valmistatud ravimitest läheb praegu valdav osa ehk üle 95% ekspordiks endise Nõukogude Liidu riikidesse. Eesti omaravimite turg on pea olematu. “Seda ei tohiks olla, et kohalikul tootjal pole Eestis turgu ning eelis on välisfirmadel,” ütles Eesti kapitalil põhineva ravimitootja Vitale-XD OÜ tegevjuht, uue koja juhatuse liige Raissa Šušujeva.

“Vaadake, milline raha läheb haigekassalt soodusravimite kompenseerimiseks,” lisas ta. Selle raha saaks ja võiks tema hinnangul suunata kohalikele ehk siis võiks riik tellida vajalikud ravimid otse oma tootjatelt. Šušujeva sõnul on nad võimelised tootma kõiki n-ö TOP 20s olevaid ehk enim kasutatavaid retseptiravimeid. Eestisse on mõtet ravimeid toota aga ainult juhul, kui on olemas kindel tellija.

Kohalike pakutav on soodne

Kohalik tootja suudaks koja liikmete kinnitusel pakkuda riigile sobivat hinda. Riik peab nende hinnangul ainult ütlema, mis hinnaga on ta valmis ravimeid ostma. “Praegu nopivad koore suurfirmad,” nentis Šušujeva. “Suurtootjate surve on tuntav, nemad korraldavad konverentse ja tutvustavad end arstidele.”

Ka näiteks looduskatastroofi või muu õnnetuse korral, kui ravimite muretsemiseks annetatakse raha, võiks need osta oma tootjatelt, mitte välisfirmadelt. “Nende hangete puhul ei taha me kedagi ebavõrdsesse seisu panna, aga kui on ikka võrdsed parameetrid, siis on mõistlik eelistada eestimaist tootjat,” ütles MTÜ Eesti Farmaatsiaettevõtete Koda juhatuse liige ja farmaatsiatehase personalijuht Kadri Randveer.

Sotsiaalministeeriumi hinnangul on tervitatav, et kohalikud tootjad ennast näitavad. “Senistes ravimipoliitilistes diskussioonides ei ole Eesti ravimitööstus tõesti osalenud, kuna seda pole arvestataval määral eksisteerinud,” nentis ravimiosakonna juhataja kt Dagmar Rüütel.

Kõigile samad võimalused

Tema sõnul ei saa riik oma ravimitootjaid eelistada, kuna ravimitootmine on reguleeritud Euroopa Liidu tasemel. Eesti ettevõtjatele ei saa rakendada teistsuguseid nõudeid, kui kehtivad teistele. Samuti pole riigihangete puhul tootja eelistamine millegi muu kui toote omaduste, kvaliteedi või hinna alusel õige.

Siiski tuleb ette olukordi, kui riik vajab mingit ravimit, kuid ükski välismaine tootja pole selle Eestis turustamisest huvitatud, jätkas Rüütel. Siis on ministeerium ise euroliidu avarustest tootja otsinud ja palunud seda Eesti hulgimüüjale pakkuda, et viimane saaks seda siis riigile pakkuda. Just siis võib kohalikel ravimitootjatel võimalus tekkida. “Sellisel juhul oleksime rõõmsad, kui vajalikke ravimeid meie enda tootja teeks,” ütles Rüütel.

Eestis on olemas oma ravimitööstus

Eestis valmistatud ravimitest läheb praegu valdav osa ehk üle 95% ekspordiks endise Nõukogude Liidu riikidesse. Eesti omaravimite turg on pea olematu. “Seda ei tohiks olla, et kohalikul tootjal pole Eestis turgu ning eelis on välisfirmadel,” ütles Eesti kapitalil põhineva ravimitootja Vitale-XD OÜ tegevjuht, uue koja juhatuse liige Raissa Šušujeva.

“Vaadake, milline raha läheb haigekassalt soodusravimite kompenseerimiseks,” lisas ta. Selle raha saaks ja võiks tema hinnangul suunata kohalikele ehk siis võiks riik tellida vajalikud ravimid otse oma tootjatelt. Šušujeva sõnul on nad võimelised tootma kõiki n-ö TOP 20s olevaid ehk enim kasutatavaid retseptiravimeid. Eestisse on mõtet ravimeid toota aga ainult juhul, kui on olemas kindel tellija.

Kohalike pakutav on soodne

Kohalik tootja suudaks koja liikmete kinnitusel pakkuda riigile sobivat hinda. Riik peab nende hinnangul ainult ütlema, mis hinnaga on ta valmis ravimeid ostma. “Praegu nopivad koore suurfirmad,” nentis Šušujeva. “Suurtootjate surve on tuntav, nemad korraldavad konverentse ja tutvustavad end arstidele.”

Ka näiteks looduskatastroofi või muu õnnetuse korral, kui ravimite muretsemiseks annetatakse raha, võiks need osta oma tootjatelt, mitte välisfirmadelt. “Nende hangete puhul ei taha me kedagi ebavõrdsesse seisu panna, aga kui on ikka võrdsed parameetrid, siis on mõistlik eelistada eestimaist tootjat,” ütles MTÜ Eesti Farmaatsiaettevõtete Koda juhatuse liige ja farmaatsiatehase personalijuht Kadri Randveer.

Sotsiaalministeeriumi hinnangul on tervitatav, et kohalikud tootjad ennast näitavad. “Senistes ravimipoliitilistes diskussioonides ei ole Eesti ravimitööstus tõesti osalenud, kuna seda pole arvestataval määral eksisteerinud,” nentis ravimiosakonna juhataja kt Dagmar Rüütel.

Kõigile samad võimalused

Tema sõnul ei saa riik oma ravimitootjaid eelistada, kuna ravimitootmine on reguleeritud Euroopa Liidu tasemel. Eesti ettevõtjatele ei saa rakendada teistsuguseid nõudeid, kui kehtivad teistele. Samuti pole riigihangete puhul tootja eelistamine millegi muu kui toote omaduste, kvaliteedi või hinna alusel õige.

Siiski tuleb ette olukordi, kui riik vajab mingit ravimit, kuid ükski välismaine tootja pole selle Eestis turustamisest huvitatud, jätkas Rüütel. Siis on ministeerium ise euroliidu avarustest tootja otsinud ja palunud seda Eesti hulgimüüjale pakkuda, et viimane saaks seda siis riigile pakkuda. Just siis võib kohalikel ravimitootjatel võimalus tekkida. “Sellisel juhul oleksime rõõmsad, kui vajalikke ravimeid meie enda tootja teeks,” ütles Rüütel.

Täismahus artikkel 20. detsembri Meditsiiniuudiste lehes.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.