Rasvunud laste arv suureneb

Tallinna Lastehaigla endokrinoloog Ülle
Einberg rõhutas novembri algul toimunud Meditsiiniuudiste korraldatud
diabeediseminaril, et ülekaalulise lapse ravimisel on oluline meeskonnatöö
arsti, pereliikmete ja kooli vahel. Üks nõrk lüli selles ahelas võib rasvunud
lapse abistamisele saatuslikuks saada.

Einbergi sõnul on mitmed teadusuuringud kinnitanud, et ülekaalu puhul sõltub geenide koosmõjust 50-90% ehk see, kuidas meie keha annab vastureaktsiooni kõrge kalorsusega toidule.

Ta märkis, et kui räägitakse rasvumisest, siis tihti mõeldakse, et tegemist on ainult eksogeensete ehk liigsete kalorite poolt põhjustatud ülekaaluga ehk toitumuslikud põhjused. "Ent ka endokriinsed patoloogiad ei ole kuhugi kadunud ja neile tuleb ülekaalus lapse puhul samuti mõelda ning need esimesena välistada," rääkis Einberg ning lisas, et selleks ei ole alustuseks tarvis muud, kui võrrelda lapse pikkuse ja kaalu suhet ehk arvestada välja kehamassiindeks (KMI).

Endokriinsetest tuleks ülekaalulise lapse puhul arvesse näiteks hüpotüreoos, Cushingi tõbi, hüpotalaamiline kahjustus ja geneetilised sündroomid.

Teist tüüpi diabeeti on Einbergi sõnul Eesti laste seas seni õnneks veel vähe diagnoosinud. Samas kõik haigused, mis on rasvumisega seotud, sagenevad ka lastel. Lisaks glükoositolerantsuse häirele ja insuliinresistentsusele esineb ülekaalus lastel kõrgenenud vererõhk, uneapnoe. Neil esineb ka ortopeedilisi haiguseid ja maksa healoomulist rasvumist. Rasvunud lapsed on tihti kimpus psühholoogiliste probleemidega, kuni depressioonini välja.

Kogu maailmas on 10% ülekaalus lapsi ja ¼ neist rasvunud. Kõige rohkem on ülekaalulisi lapsi Ameerikas ja teisel kohal on Euroopa.

Eesti kohta Einbergi sõnul viimase kümne aasta kohta sarnast head statistikat ei ole. On siiski Eesti Haigekassa andmed, mis on kogutud kooliealiste laste kohta. Sealt nähtub, et Eestis 160 000 kooliealist last, kelle hulka on viimase viie aastaga lisandunud enam kui 6000 ülekaalulist.
Viimastel aastatel on pea igal aastal lisandunud ülekaalulistele koolijütsidele umbes 1% ja praegu on umbes iga kümnes kooliealine ülekaaluline. Tallinnas ja Harjumaal on ülekaalulisi lapsi rohkem kui mujal Eestis.

WHO andmetel oli 2004. aastal maailmas ülekaalulisi ja rasvumisi lapsi alla viieaastaste hulgas 22 miljonit ja 5-17 aastaste seas 155 miljoni. Kolm protsenti 5-17 aastastest on rasvunud.
Rasvunud laste hulk ei kasva Einbergi sõnul ainult USA-s ja Euroopas, vaid ka riikides, kus perede sissetulek on madal. Arenenud maades on ülekaalulised just need lapsed, kus perede sissetulek on madalam ja arengumaades vastupidi - rikastes peredes on rohkem ülekaalulisi lapsi.

"Uuringud näidanud, et mõnes Euroopa Liidu riigis on kooliealiste laste ülekaalulisuse prevalents isegi 35% ja võimalik, et osades Euroopa riikides kõrgemgi," rääkis Einberg. "Euroopa Pediaatria Akadeemia hinnangul on laste rasvumine rahvatervise probleem number üks sel sajandil ja kui me midagi ette ei võta, hakkab oodatav eluiga lühenema," rõhutas endokrinoloog.

Märkimisväärne fakt on seegi, et kui mõni aasta tagasi oli enim ülekaalulisi lapsi Inglismaal, siis praegu on esikohal Kreeka ja selline trend Vahemeremaades aina kasvab. "Lõuna-Itaalias näiteks on piirkondi, mida rasvunud lastega seoses saab võrrelda juba mõnede USA piirkondadega," nentis Einberg. Põhjamaades on vastavad näitajad tema sõnul aga pigem head.
WHO andmetel on laste ülekaalu põhjusteks peamiselt muutused igapäevases toitumises. Sagenenud on energiarikaste toitude tarbimine, madal süsivesikute ja kiudainete osakaal toidus ja kõrge küllastunud rasva osakaal. Ahvatluseks on ka pidev toiduvarude olemasolu kodudes ja väheliikuv eluviis laste hulgas.

Lapsed söövad vajaminevast toidukogusest kaks korda rohkem küllastunud rasva, soola ja suhkrut. 40% poistest ja 60% tüdrukutest on väheaktiivsed, s.t ei tee sporti vähemalt tund aega päevas, mis on lastele aga soovituslik.

Eibergi tuleks ülekaalulisuse hindamisel lapse puhul endiselt kasutada KMI näitajaid ja uuema käsitluse puhul tuleks mõõta ka lapsel vööümbermõõtu. Lisaks võib võtta ka puusaümbermõõdu.
Eiberg märkis, et lastel ja noorukitel esineva metaboolse sündroomi (MS) peamine komponent on abdominaalne rasvumine ehk vööümbermõõt üle 90 protsentiili. MS diagnoos kinnitatakse, kui kõhupiirkonna rasvumisele lisandub veel vähemalt kaks komponenti.

Laste ja noorte MS juhisele vastavalt eristatakse kolme vanuserühma. Neist noorimatele 6-10 aastastele ei soovitata MS diagnoosi välja panna, isegi kui on olemas selleks vajalikud komponendid. "Need lapsed tuleks siiski tähelepanu all võtta ja hakata aktiivselt tegelema nende kehakaalu alandamisega," lisas arst."10-16 aastastel võib diagnoosi välja panna, kui nimetatud kriteeriumid täidetud ja üle 16aastaste puhul rakendatakse diagnoosimist ja ravi täiskasvanute MS juhise järgi.

Loe pikemalt 6. detsembri Meditsiiniuudistest.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.