Autor: Kadi Heinsalu • 5. jaanuar 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Puudujääkideks on nimetatud patsientide kinnisidumine, õe väljakutsesüsteemi puudumine, palatite ülerahvastutus, hügieeninõuete eiramine jms. Lisaks märgitakse analüüsis, et väikesed hooldushaiglad ei suuda alarahastatuse tõttu üldse kvaliteetset teenust pakkuda. Ehkki ajalehele näib kokkuvõte masendav, kinnitas sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste Eesti Päevalehele, et üldhinnang oli positiivne ja seda kuvandit, mis meedia on hooldushaiglatest üritanud maalida, seal kinnitust ei leia. Paluste tõi põhjenduseks selle, et ühelgi asutusel polnud põhjust tegevusluba tühistada. Vastutuse ravi kvaliteedi eest ei seadnud Paluste ajalehe järgi mitte riiklikule alarahastatusele, vaid haiglatele endile. "Haigekassa lepingu sõlmimine on iga asutuse vaba tahe. Juht peab hindama oma suutlikkust ja valikus osalemine on olnud nende otsus," rääkis Paluste.