Põhja-Eesti Regionaalhaigla üld- ja onkouroloogia keskuse osakonna juhataja, uroloog Ülo Zirel nendib, et Eesti mehed pole varmad uue meetodiga kaasa minema. Kui Zirel lõikab igal aastal 60–70 eesnäärmevähihaiget, siis viimasel kolmel-neljal aastal on selle tõvega aktiivsel jälgimisel olnud vaid viis haiget. "Neile, kelle puhul oleme aktiivse ravi kasuks otsustanud, on see seni olnud õige otsus," kinnitab Zirel.
Aktiivset jälgimist saab Zireli sõnul rakendada siis, kui leitud kasvaja on väike, väheagressiivne ja piirdub eesnäärmekoega.