Autor: Triin Tabur • 9. märts 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tervise infosüsteemi kasutatavus tõusuteel
Kui tervise infosüsteemi käivitamise
järgsel 2009. aastal liitusid sellega ja saatsid andmeid veel vähesed
tervishoiuasutused, siis kahel viimasel aastal on kasutatavus järjest kasvanud,
kinnitas Eesti E-Tervise SA esindaja Maarja Karjaherm.
Karjaherm märkis, et juba 2005. aastal e-tervise lahendust välja mõtlema hakates oli selge, et selle tehnoloogiline pool ei olegi nii suur väljakutse kui eetiline külg ja praktikas juurutamine. Kuna sisemise töökorralduse muutmise vajadus lõppkasutajate asutustes kujunes eeldatust suuremaks, jäi esialgne hinnang kasutajate valmisolekule digitaalselt suhelda liiga kõrgeks. "Seetõttu ei toimunud algselt ka nii aktiivset liitumist, kui loodeti. Praeguseks on aga olukord paranenud ja suur osa tervishoiuasutusi kasutab tervise infosüsteemi aktiivselt. Näiteks kõik haiglad edastavad andmeid regulaarselt ja igakuiselt," kinnitas Karjaherm.
"Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna poolt tehtud analüüsile põhinedes võib öelda, et statsionaarsete epikriiside ehk haiguslugude tervise infosüsteemi esitamise hõlmatus haiglate lõikes on juba praegu hea. Täiendamist vajab veel epikriisides sisalduv info," ütles Karjaherm. Lisaks andis instituudi analüüs tagasisidet riiklikult ühtlustamist vajavate mõistete suhtes.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!