27. aprill 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kiivet alustas ettekannet tänasel seminaril "Kuidas parandada tervishoiu jätkusuutlikkust" näidetega, et kalleid protseduure (proteesid, kataraktilõikused) tehti Eestis ka nn masu ajal sama moodi kui varem, tervishoius seega masu polnud, vähemalt teenuste kättesaadavuse osas. Eestis on viimase 10 aasta jooksul tuhandeid inimesi, kes on saanud puusaproteese, põlveproteese, teinud läbi keerulised südameoperatsioone, jätkas ta. Operatsioonide numbrid on isegi suuremad kui Soomes, seega kättesaadavus ei ole justkui mureks. "Meil on, mida inimestel välja lõigata," sõnas ta. "Masinapark, mis ostetud, töötab täisvõimsusega." Eestis on MRI kasutamine pea OECD keskmise tasemel, samal tasemel Taaniga, näitas Kiivet slaide. Kompuutertomograafe kasutatakse Eestis isegi rohkem kui OECD keskmine, lisas ta.

Seminaril osalenud TAI juht Maris Jesse juhtis hiljem tähelepanu, et nende aparaatide kasutamise taga on sageli meie suurem traumatismi arv ja rahvusvaheliselt ei ole sama statistikat alati juurde võtta. Tema sõnul ei ole üldnumbrite üle põhjust rõõmustada, teades, et Eestis on suremus insulti suurem kui naabritel, kuna meil sageli need inimesed ei saagi õigel ajal vajalikke uuringuid.