Autor: Violetta Riidas • 7. november 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pärast 20 aastat hästifunktsioneeriva autismi ehk Aspergeri sündroomi diagnoosimist otsustasid Ameerika teadlased järgmise aasta algusest loobuda selle eraldi diagnoosimisest ja liita see autismi alla. 

 Aspergeri sündroomi kirjeldati esimest korda 1944. aastal, kuid eraldi häirena hakati seda käsitlema 1990. aastate algusest. Nüüd on teadlased hakanud kahtlema, kas see ongi üldse eraldi sündroom või oleks seda õigem käsitleda autismi­spektri ühe osana. «Probleem on selles, et see häire ei ole väga detailselt kirjeldatud,» rääkis Tallinna lastehaigla kliiniline psühholoog Kai Teeäär. «On terve rida tunnuseid, mis peaksid Aspergeri sündroomiga inimesel olemas olema, aga leitakse, et neid tunnuseid on diagnostilise täpsuse saavutamiseks liiga vähe ning tihti on raske eristada hästitoimivat autismi Aspergeri sündroomist.» Raske piiri tõmmata