Autor: Violetta Riidas • 15. märts 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Selle aasta motoks on “Täisväärtuslik uni, terve vananemine”, mille keskmes on  vanematel inimestel sageli esinevad unehäired. Soovitakse rõhutada, et täisväärtuslik ööuni on võimalik igas vanuses ning see on väga oluline üldisele tervisele ja heaolule. Lisaks puhkamisele ja noorendamisele, parandab uni ka füüsilist, vaimset ja emotsionaalset võimekust.

Tänapäeva meditsiin võimaldab erinevaid meetodeid unehäirete diagnoosimiseks ja ravimiseks. Eestis on mitmeid unehäirete ravile spetsialiseerunud keskusi. Unearsti vastuvõtu ja uneuuringu analüüsi põhjal on võimalik välja selgitada inimese tervislik seisund, unehäire põhjus ning võimalikud ohud tervisele. Unehäirete ravi esmavalik peaks olema mittemedikamentoosne lähenemine, eesmärgiga parandada unehügieeni. Öise une kvaliteedi parandamiseks on mitmeid võimalusi: kindla päevarežiimi järgimine, lõõgastumine enne magamaminekut, rahuliku uinumiskeskkonna loomine, mõõdukas füüsiline aktiivsus, kohvi ja alkohoolsete jookide vältimine enne uinumist jpm. Juhul kui antud võtetega siiski soovitud tulemust ei saavutata, võivad täiendavat abi pakkuda ravimid. Ent uinuteid ja rahusteid ei tohiks tarvitada pidevalt ega pikaajaliselt, sest tagajärjeks võivad olla tõsiseid kõrvalnähud ning välja võib areneda ka ravimsõltuvus. Seega uinutite ja rahustite kasutamisel peaks lähtuma põhimõttest: mida vähem, seda parem.