Autor: Triin Tabur • 8. mai 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Professor Vallo Volke peab inauguratsiooniloengu „Suhkruhaiguse saladused“
Teist tüüpi suhkruhaigus on hormoonidega seotud haigustest kõige sagedasem ja moodustab inimkonna haiguskoormusest märkimisväärse osa. Ka Eestis esineb seda haigust küllaltki palju: suhkruhaiguse levimuseks meil on hinnatud 7%. Suhkruhaigust on tänapäeva maailmas järjest rohkem, sest selle teket võimendavad nn moodsad eluviisid, vahendas med.ut.ee.
Nii haiguse tekke ja kulu kui ka selle ravimite ja ravimikandidaatide kohta on avaldatud tohutult palju teadustöid ja haigusega seotud teemad on igapäevased ka ajakirjanduses. Hoolimata suurest tähelepanust ei ole haigusprotsessi kriitiliste mehhanismide mõistmisel seni suuremat edu saavutatud.
Kui esmapilgul näib, et vere glükoosisisalduse ohje toimib suhteliselt lihtsalt, põhinedes peamiselt kõhunäärmest vabanevale insuliinile, siis tegelik pilt on märksa keerulisem. Organism töötab glükoositaset reguleerides võrgustikuna, kus rolli omavad nii seedeelundid, maks, rasvkude, kesknärvisüsteem kui ka mitmed hormonaalsed süsteemid.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!