Laste diabeet: Liigpuhtus pole hea

Mariliis Pinn, kaasautor

Soome arst ja Helsingi ülikooli professor Mikael Knip usub, et lääne elukeskkond on inimestele liiga puhas ja seetõttu levivad siin haigused, mida harva nähakse arengumaades, kirjutas www.smithsonianmag.com.

Knip üritab Soomes, Eestis ja Venemaal uurida, miks on arenenud riikides rohkem diabeeti kasutades selleks nn hügieeni hüpoteesi ehk liiga puhtas keskkonnas hakkab inimese immuunsussüsteem iseennast ründama. Näiteks on Soomes maailma kõrgeim 1. tüüpi diabeedi haigestumus: igal aastal diagnoositakse 100 000 lapsest 64 diabeet. Ka Eestis kasvab diabeetikute arv jõudsalt. Eestis on vastav näitaja 30  juhtu 100 000 lapse kohta aastas. Alles 1950. aastatel oli Soomes 75% diabeetikuid vähem kui täna.

Soome piirist 280 km kaugusel asuv Petrozavodsk on hea koht võrdluseks. Seal esineb lastel 1. tüübi diabeeti kuus korda vähem. Miks? Oluline vahe kahes riigis on elatustase, mis on Soomes 7 korda kõrgem kui Venemaal.

Alates 2008. aastast on Knip koos Venemaa ja Eesti kolleegidega kogunud kümneid tuhandeid proove imikutelt ja väikelastelt. Laboris loodetakse leida põhjus, miks on diabeetikute arv riigiti erinev.

Knip usub, et erinevus on keskkonna puhtuses. Nimelt oletab ta, et soomlased on ehk pisut liiga puhtad, nii et see pöördub nende vastu.

On tehtud mitmeid uuringud, mille kohaselt on näiteks talulastel vähem allergiat kui linnas elavatel lastel. Siit ka hüpotees, et mida rohkemate mikroobidega laps imikuna kokku puutub, seda vähem allergiat ja autoimmuunhaigusi.

Kui laps sünnib, pole immuunsussüsteemil veel täpset ülevaadet oma vastastest. Kahe aastaga areneb sellest haiguste vastane kaitse. “Kui lapsel esimestel eluaastatel pole kokkupuudet infektsioonidega, millega võidelda, siis hakkabki immuunsüsteem uusi sihtmärke otsima,” seletas Knip. Siis reageeritakse kassikarvadele ja pähklitele, mille avalduseks on allergia. Või siis toimub rünnak iseenda keha vastu, näiteks insuliini tootavate rakkude vastu, mille tagajärjel tekib 1. tüübi diabeet.

Alates 2008. aastatas on arstid jälginud 1575 Espoo last Soomes, 1681 last Lõuna-Eestis ja 320 last Venemaal Petrozavodskis. Venemaal pole kerge uuringud korraldada, sest sealsed inimesed pole sellega harjunud. Nad ei soovi lapsi vaevata proovide võtmisega ega täita pikki põhjalikke ankeete.

Uuringu esimesed tulemused näitavad, et eri piirkondades maadlevad lapsed erinevate bakteritega. Näiteks Venemaal on esimesel eluaastal tavaline kokkupuude A hepatiidi, parasiit Toxoplasma gondii ja kõhuviirus Helicobacter pyloriga. Knip tunnistab, et erinevusi oodati, kuid mitte nii suuri. Eesmärk on tuvastada, millised mikroobid mõjutavad 1. tüüpi diabeeti haigestumist ja siis välja töötada süsteem, kuidas turvaliselt lapsi nende mikroobidega mõjutada, et vähendada diabeeti.

Eestis veab uuringut Tartu Ülikooli kliinikumi lastekliiniku juhataja, professor Vallo Tillmann, kelle sõnul on uuringu fookus laienemas. “Uuringu edenedes tundus, et hügieeni hüpotees jääb kitsaks,” selgitaillmann. Seetõttu on lisaks hügieenihüpoteesi testimisele plaanis uurida ka elukeskkonna liigirikkuse mõju allergia ja teiste autoimmuunhaiguste tekkele.. “See polnud esialgselt kavas, kuid nüüd on plaanis ka seda aspekti uurida,” lisas ta. Selline idee tekkis Helsingi ülikooli professoril Tari Haahtelal. Tema töögrupp tegeleb just looduse mitmekesisusega ja selle mõju uurimisega mitme haiguse suhtes. Uuringu mõte on täpselt lokaliseerida uuritavate elukohad ja kirjeldada seda ümbritsevat keskkonda “Palju on metsi, põldusid, palju asfalteeritud teid,” vihjas Tillmann elukeskkonna liigirikkuse uuringule. “On andmeid, et suurem liigirikkus kaitseb allergia eest, miks mitte siis ka autoimmuunhaiguste eest,” lisas ta. “Lühidalt, loodus muutub järjest vaesemaks, meie haigemaks.”

Viis ja pool aastat väldanud uuring lõppes veebruaris 2014. Projektis on kümme erinevat uurimisrühma, kes on keskendunud alaeesmärkide saavutamisele. Varasematest uuringutest on hügieeni hüpoteesi tõestamiseks Tillmanni sõnul hulgaliselt algandmeid. “Lastel, kes puutuvad kokku koduloomadega, on vähem allergiat. Meie eesmärk on tõestada sarnast teooriat ka autoimuunhaiguste osas,” lisas ta. Ta selgitas, et immuunsussüsteemi eesmärk on kaitsta meid erinevate kahjulike faktorite eest, kuid kui immuunsüsteemil pole piisavalt tööd, võetakse organismi enda koed ette.

Esialgsed tulemused on näidanud, et diabeedi teket põhjustavate veremarkerite tõus on kiirem Soomes kui Eestis. “See näitab, et vaatamata suhtelisele ühesugusele geneetilisele eelsoodumisele, on siiski Soome keskkonnas mingi mõju, mis kiirendab diabeedi väljakujunemist võrreldes Eestiga. Sarnast trendi näeme ka allergia kujunemisel,” möönis Tillmann.

Uuringus on kahes grupis ligi 700 last, keda on jälgitud sünnist kolmanda eluaastani, ja 3600 last, keda uuriti kolmandal ja viiendal eluaastal. Proove võeti nii verest, ninakaapest kui ka roojast, aga ka  rinnapiimast ja kodutolmust. Lisaks pidasid vanemad põhjalikku toitumispäevikut.

Uuringus selgitati kõigilt Tartus sündinud lastelt, keda oli üle 2700, nabaväädist proovi võtmisega geneetiline risk diabeeti haigestumiseks. Selliseid lapsi, kellel oli suhkurtõveks kõrgenenud geneetiline eelsoodumus, oli 16%, Suurem osa neist soostus osalema ka uuringus. “Tahan tänada kõiki peresid, kes uuringus osalesid. See ei olnud kindlasti kerge. Aga just läbi selliste uuringute saab selgemaks, kas ja kuidas haigusi ennetada,” rääkis Tillmann, kelle sõnul on Eesti perede suhtumine hea ja valmisolek uuringus osaleda suur. “Üks asi on leida seos, teine asi välja uurida, mis on põhjus ja mis tagajärg,” ei tahtnud Tillmann veel uuringu põhjal soovitusi anda. “Vara veel.”

Esialgsed tulemused viitavad sellele, et Soomes on diabeedi markerite prorgeseerimine kiirem kui Tartus. “Meil on ka soov uurida välja, kas meie laste soolestikus elavate erinevate mikroobide arv on suurem kui Soomes ja kas sellel võiks olla seos Eestile omase toiduga, mis on veel pisut looduslähedasem kui Soomes,” jätkas Tillmann. Mõistatuseks on, miks 1. tüübi diabeedi juhud sagenevad. "Geenid on samad, ju peab keskkond rolli mängima. Viimane on erinev Soomes, Eestis ja Venemaal,” nõustus Tillmann.

Artikkel ilmus veebruarikuu Meditsiin Fookuses.

 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

TEVA otsib RAVIMIESINDAJAT

Tripod Grupp OÜ

21. mai 2018

MEDICUM otsib PEREARSTI / ABIARSTI, PEREMEDITSIINI RESIDENTE, KODUÕDE

Medicum Tervishoiuteenused AS

07. juuni 2018

Meditsiini­uudised

15. mai 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.