Reio Vilipuu: jalavalu tuleb igapäevaelus toimimiseks maha keerata

Bauerfeindi ortoosi- ja tursekeskuse füsioterapeut Reio Vilipuu annab praktilisi nõuandeid jalahädade korral.

Iga päev me oleme püsti - seisame, kõnnime ning koormame oma jalgu ka sportides. Meie igapäevased harjumused on muutunud ning seega peaks mõtlema ka sellega kaasnevatele uutele probleemidele meie tervisega seonduvalt. Kui me vaid kõnniks ja jookseks tänaseni paljajalu looduslikul pinnasel küttides ja tegeledes korilusega, siis poleks tõesti tallatugesid ega sisetaldu vaja. Kuna aga tänapäeva situatsioon on hoopis vastupidine, siis tuleb antud teemasse suhtuda vägagi tõsiselt ja nii leiabki taldadest põlve ja puusa kulumise ning alaseljavalu põhjuseid.

Alustuseks mõned faktid elust enesest: 1) kolmandik naistest kannab vähemalt number väiksemat suurust jalanõusid, 2) vanuses 40-60 väheneb kanna alune rasvapadjand, mis suurendab põrutust kõndimisel, 3) kannavalu kaebavate inimeste keskmine vanus tänapäeval on 41 aastat, 4) iga kümnes täiskasvanu kannatab kanna ja võlvide valu käes, 5) 39% kõikidest eelpool mainitutest proovib ravida ja leida käepäraseid lahendusi, 6) meeste ja naiste suhe seoses kanna ja labajalgade valuga on 70:30.

Tõesti tuleks uusi jalanõusid osta mitte laupäeva hommikul, vaid tööpäeva lõpus, kui jalad on juba turses. Vältima peaks ülikõrgeid kontsasid ja väga kitsa ninaga kingasid. Siit tulevad nii mõnedki probleemid, millest üks on kindlasti hallux valgus ehk suure varba suuna muutus ja suure varba liigese liikuvuse vähenemine, jäigastumine ja selle kõigega kaasnev valu. Lisaks kõrge kontsa kandmine tekitab meie jalalaba raskuste jaotamises ja ülekandmises nii seistes kui ka kõndides uue situatsooni, mis koormab valesti meie võlve.

Rasvapadjandi vähenemine, kuid endiselt kiire ja aktiivne elutempo on üks põhjus, miks me tunneme kõndimisel ja joostes suuremat põrutust kannalöögi ajal. Igapäevaselt me liigume ka liiga kõval pinnal: keraamika, betoonpõrand, trepid, asfalt ja seega on meie jalavõlvide koormus tõusnud. See tähendab, et talla alla jäävate lihaste ja sidekoe ehk fastsia ülepingest tekib suur koormus just meie kanna osale. Esialgu avaldub see kerge valuna, mis tuleneb ülekoormusest tekkinud põletikust ja mis võib lõppeda kukekannuse tekkimisega kanna eesosas olevasse kõõluse kinnituskohta.

Seega väidan, et jalgade tervis on ülioluline ja töö või igapäeva toimingute iseloomust tulenevalt tuleb kasutada ka vastavaid tallatugesid. Viimaste valikul tuleb alustada esmalt sellest, milliseks tegevuseks neid soovitakse, sest jalalaba koormused on väga erinevad võrreldes nt seismist betoonpõrandal või kiiret liikumist pallimängudel. Seejärel vaadata hüppeliigeste, võlvide, varvaste ja ka põlvede ning puusade asendit ja üldist rühti ja uurida hetke kaebuseid. Jalgu eraldi vaadeldes on näha: 1) normist kõrgem pikivõlv, millega kaasneb suurem koormus sääre lihastele ning lihaste lühenemine, vähenenud toepind ja suurenenud koormus kannal ja pöial, pidevalt painutatud varbad ja talla alune jalavalu, 2) vähenenud pikivõlv ja ristivõlv nõrkadest lihastest ja ligamentidest ning lisaks kaasneda võivad varvaste muutused, hüppeliigese vajumine sissepoole ja kanna ja tallaalune valu.

Kõiki eelpool nimetatud probleeme saab tallatugedega ennetada, sümptomeid leevendada ja koos õigete harjutustega ja teraapiaga ka ravida. Tegelema peaks alati põhjusega, mitte tagajärjega ja see põhjus tuleb esmalt välja selgitada. Mõni vajab kanna alla vaid pehmendust seismisel või õige kõnnimustri paremat suunamist tallatoega, kuid vajalik võib olla ka võlvide fastsiate ülekoormuse vähendamine õige tallatoega suurema toetuspinna tekitamise läbi.

Soovitan kasutada tallatugesid kasvõi selleks, et leevendada või ennetada põlve, puusa või alaselja kaebusi ning tunda rõõmu mitte valu igast kannalöögist.

Üheks probleemiks on meie võlvid ja ülejäänud liigeste teljelisus. Me võime vaadata kas me kõnnime enam välisservadel või siseservadel, on enam jalanõud kulunud varvaste ja päka alt või kanna osast. Samuti seda, kust nahk on enam paksenenud ja kas meil valutavad põlved, puusad või alaselg. Kõik saab ikka alguse vundamendist ehk nimelt on kõik meie võlvid funktsionaalsed, liikuvad ja võtavad vastu ja jaotavad koormust ning nendega on seotud alati ka lihased ning teised liigesed.

Näide. Kui jalanõud on kulunud rohkem kanna osas siseservast, kandasid vaadates on meie hüppeliiges ka vajund sissepoole, põlvede asend on rohkem x-asetusega, siis kulub ka enam põlv just väljaspoolt ning lõpuks mõjutab see meie puusade asetust ning läbi vaagna ka alaselja koormust. Ja selline võlvidest algav erinevate kehaosade üksteise suhtes vale paiknemine mõjutabki (kulutab) meid nii seistes, istudes, kõndides kui ka sporti tehes.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

MEDICUM otsib PEREARSTI / ABIARSTI, PEREMEDITSIINI RESIDENTE, KODUÕDE

Medicum Tervishoiuteenused AS

07. juuni 2018

Meditsiini­uudised

15. mai 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.