Kuidas levis katk läbi keskaegse Euroopa, ka Eestisse välja

Must surm 1346-1353 oli ilmselt ajaloo rängim haiguspuhang, nõudes lühikese ajaga Euroopas, Aasias ja Aafrikas 75 kuni 200 miljonit inimelu, aga ta polnud kaugeltki esimene ega viimane selline pandeemia. Eesti nägi tapvat katkupuhangut veel 1710. aastal.

 Wikipedia esitleb Musta Surma levikut veidi teises rütmis:

Justinianuse katkuks kutsutakse esimest laiaulatuslikku muhkkatku pandeemiat, mis ajavahemikus 541 kuni 750 meie ajaarvamise järgi tappis esmalt 40 protsenti Konstantinoopoli elanikest, seejärel levis aga kahe sajandiga üle kogu Euroopa ja põhjustas rahvaarvu vähenemise ligemale 50 protsendini. Kuna samasse aega jäi Rooma impeeriumi lõpuga kaasnenud segadus, ei ole sellele pandeemiale alati isegi suuremat tähelepanu osutatud. Kas haigus jõudis ka Eestisse?

Kaheksa sajandit hiljem ründas muhkkatk Euroopat uuesti. Pääsenud valla Hiinas millalgi 1330. aasta paiku, kandus ta esmalt Kesk-Aasiast Krimmi poolsaarele, kus 1345-1345 Kaffa linna piiranud mongolid nakatasid ka linna kaitsjad muhkkatku, surnukehi üle linnamüüride lennutades. Edasisele levikule aitasid juba kaasa laevades elunenud rotid ja haigestunud meremehed, seejärel levis haigus juba piiramatult. Haigust tekitas Yersinia pestis nimeline bakter, mida kandsid edasi rottide abil levinud kirbud ja siis levis haigus juba ka inimeselt inimesele.

Edasi loe

Fortest

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

MEDICUM otsib PEREARSTI / ABIARSTI, PEREMEDITSIINI RESIDENTE, KODUÕDE

Medicum Tervishoiuteenused AS

07. juuni 2018

Meditsiini­uudised

15. mai 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.