Autor: Violetta Riidas • 6. august 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine. Kuidas levis katk läbi keskaegse Euroopa, ka Eestisse välja
Must surm 1346-1353 oli ilmselt ajaloo rängim haiguspuhang, nõudes lühikese ajaga Euroopas, Aasias ja Aafrikas 75 kuni 200 miljonit inimelu, aga ta polnud kaugeltki esimene ega viimane selline pandeemia. Eesti nägi tapvat katkupuhangut veel 1710. aastal.
Wikipedia esitleb Musta Surma levikut veidi teises rütmis:
Justinianuse katkuks kutsutakse esimest laiaulatuslikku muhkkatku pandeemiat, mis ajavahemikus 541 kuni 750 meie ajaarvamise järgi tappis esmalt 40 protsenti Konstantinoopoli elanikest, seejärel levis aga kahe sajandiga üle kogu Euroopa ja põhjustas rahvaarvu vähenemise ligemale 50 protsendini. Kuna samasse aega jäi Rooma impeeriumi lõpuga kaasnenud segadus, ei ole sellele pandeemiale alati isegi suuremat tähelepanu osutatud. Kas haigus jõudis ka Eestisse?