Autor: Violetta Riidas • 6. august 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas levis katk läbi keskaegse Euroopa, ka Eestisse välja

Must surm 1346-1353 oli ilmselt ajaloo rängim haiguspuhang, nõudes lühikese ajaga Euroopas, Aasias ja Aafrikas 75 kuni 200 miljonit inimelu, aga ta polnud kaugeltki esimene ega viimane selline pandeemia. Eesti nägi tapvat katkupuhangut veel 1710. aastal.

 Wikipedia esitleb Musta Surma levikut veidi teises rütmis:

Justinianuse katkuks kutsutakse esimest laiaulatuslikku muhkkatku pandeemiat, mis ajavahemikus 541 kuni 750 meie ajaarvamise järgi tappis esmalt 40 protsenti Konstantinoopoli elanikest, seejärel levis aga kahe sajandiga üle kogu Euroopa ja põhjustas rahvaarvu vähenemise ligemale 50 protsendini. Kuna samasse aega jäi Rooma impeeriumi lõpuga kaasnenud segadus, ei ole sellele pandeemiale alati isegi suuremat tähelepanu osutatud. Kas haigus jõudis ka Eestisse?

Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Kristiina KäitMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 58552330
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Minna Liisi LiivrandMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 230
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708
TellimiskeskusTel: 667 0099