8. august 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

AsjaoludKaebaja on mittetulunduslik ühing, mis oli asutatud Valentin Campeanu õiguste kaitseks. Valentin Campeanu (sündinud 1985. a) hüljati vanemate poolt sünnijärgselt, tal diagnoositi varases nooruses HIV ning tal oli sügav vaimne puue. Valentin oli sunnitud lahkuma 2003. a puuetega laste hooldekodust. Sotsiaaltöötaja hinnangu alusel paigutati ta neuropsühhiaatria haiglasse. Teda paigutati ühest haiglast teise, kohtulahendis on ülevaade nende asutuste tingimustest. Puudusid võimalused ja personal HIV raviks, patsiente hoiti külmades ruumides, puudus sobiv toit ja hügieenivõimalused. Kõnealuses haiglas suri 2003- 2004 aastatel 109 patsienti külma ja toidu puuduse tõttu – vastavalt Euroopa Nõukogu Piinamisvastase Komitee aruandele. Kui kaebaja külastas viimasel korral Valentini, siis leiti ta üksinda külmast ruumist, kusjuures tal oli seljas üksnes särk ning puudus abi söömiseks ja tualeti kasutamiseks. Samal päeval Valentin suri. Siseriiklikus menetluses ei tuvastatud kellegi vastutust. Kaebaja avaldus EIK-ile oli konventsiooni erinevate sätete rikkumist tuvastamiseks, millest EIK käsitles sisuliselt artikleid 2 ja 13 koosmõjus artikliga 2.