Kiirabikutseid õendushaiglatesse vähendaks kohapealsed head spetsialistid

PJV Hooldusravi esindaja Anders Tsahkna tõdeb, et kuigi õendushaiglates reeglina kutsutakse kiirabi ikka vaid erakorralistel juhtudel, võib vahel ette tulla kutsungeid ka olukordades, mille lahendamisega võiks personal hakkama saada kohapeal. Et asjatuid kiirabikutseid vältida, oleks tema hinnangul vaja tõsta personali pädevust ja ka lisavõimalusi keerulises tervislikus seisundis olevate inimeste abistamiseks.

Tsahkna tunnistab, et mõnigi kord võib õendushaiglates kiirabi väljakutsumise taga olla iseseisvalt tegutsevate õdede hirm valesti talitada. Ta usub, et siinkohal aitaks nii õenduspersonali pädevuse tõstmine kui ka arsti pidev kohalolu. Tsahkna tõi välja, et õendus on väga diferentseeritud ning ideaalis võiks iga haigla meeskonnas töötada nii intensiivravi, vaimse tervise valdkonna kui ka kliinilise kogemusega õde. Erineva taustaga õed oskavad koos paremini näha, mis võib inimesega juhtunud olla ning otsustada, kas vaja on kutsuda kiirabi või saab olukorra lahendada teisiti. Asjatuid kiirabikutseid aitaks vältida ka see, kui õdedel oleks võimalik kohe arstiga konsulteerida, mistõttu võiks suure voodite arvuga õendushaiglates tohter pidevalt kohal olla. 

Mõnede patsientide ravimiseks oleks aga õendushaiglatel vaja lisavõimalusi. Tsahkna tõi välja, et umbes 30% patsientidest vajab hospiitsi.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste märkis, et kui õendushaigla patsiendil tekib seisundi muutus, peab õendushaigla personal nõu pidama oma konsulteeriva arstiga. Kui aga seisund halveneb kiiresti või muutub kriitiliseks, on kiirabi kutsumine õendushaiglasse täiesti asjakohane. “Õendushaigla  pädevusest välja jäävate seisundite puhul ei peaks kõhklema abi kutsuda, hoopis vastupidi,” kinnitab Paluste. “Kui õde jätab abi kutsumata, eksib ta hea ravitava ja õigusakti vastu.”

Ka aktiivravi ja täiendavate uuringute vajaduse tekkimisel transporditakse patsient aktiivravihaiglasse. Lihtsamini on abi korraldatav, kui õendusosakond paikneb haigla juures, tõdeb Paluste. “On ebareaalne tekitada iga õendushaigla juurde lisakompetentse, sh intensiivraviõdede näol, mis välistaksid kõik kiirabi kutsumised ja edasi suunamised,” leiab Paluste.

Hospiitsi loomine igas õendushaiglas ei ole Paluste sõnul aga vajalik, kuigi igas õendushaiglas on surijaid. Hospiitsi sihtgrupp on enamasti terminaalses seisundis  onkoloogilised haiged (ligikaudu 80%  ulatuses), kes vajavad leevendavat abi ja spetsiifilisi sekkumisi (valuravi jms). Ehk iga surijat ei loeta hospiitsi vajavaks.

Paluste märgib, et statsionaarse õendusabi teenuse jaotamine tasemeteks on sel aastal koostöös haigekassa ja huvigruppidega analüüsimisel. Ta usub, et tõenäoliselt jõutakse lähiaastatel hospiitsi teenuse eristamiseni praegusest statsionaarsest õendusabist.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.