Aime Keis: Hoolekande vajadus järjest suureneb

 

Kakskümmend aastat Eesti meditsiini reformimist on jõudnud etappi, kus probleemid, mida prognoositi, hakkavad tõeks saama. Üks neist on elanikkonna vananemine. Inimesed vananevad kõikjal, aga meie riigis on olukord muutunud eriti teravaks. Ametkonnad, eelkõige tervishoiupoliitika kujundajad, on jätnud kahe silma vahele, et lisaks kodanike ravimisele, on vajalik võimaldada väärikat vananemist. Eestil puudub adekvaatne eakate hoolekande süsteem, kirjutab Ida-Viru Keskhaigla ülemarst Aime Keis.

Riigikontrolli poolt läbi viidud eakate hooldekande audit näita, et selle teenuse järgi vajadus järjest suureneb. Aastaks 2050 prognoositakse eakate elanike osakaaluks 25%. Võimalik, et aastal 2050 on inimesed vanuses 65 pluss paremas tervislikus seisundis kui praegu, aga võib olla mitte. Arenenud ühiskonnas tekivad jälle omad nn. "moehaigused".

Riigikontrolli andmetel vajab ligi viiendik 238 tuhandest eakast hooldust ja mõeldes läbi kõikide teiste huvigruppide probleemid, on tõesti keeruline leida head lahendust. Eestis on sotsiaalsfääris niipalju lahendamata küsimusi, et viiendikule eakatest korraliku hoolduse tagamine tundub lausa võimatu.

Hooldusravi peab olema kompleksne teenus. Kas hooldusravis peab olema ilmtingimata 24/7 olema arstiabi kättesaadav, on ise küsimus. Üheltpoolt meil ei jätku arste tööle aktiivraviosakondadeski, rääkimata, et me suudaks leida arste geriaatria osakondadesse. Teiseks tuleb leida vastus küsimusele, mida arst hooldusravi teeks teisiti, kui praegu statsionaarset õendusabi osutavad osakonnad. Enamik hooldusravil viibivate eakate tervisehädadest on põhjustatud halvast enesega toimetulekust.

Küsimus on selles, kas tabletti peab andma aktiivravi osakonnas või saab seda teha arsti ettekirjutusel statsionaarses õendusabis.

Dr. Novak käib välja hoopis huvitava mõtte -  suunata puudulikust hoolekandest tulenevate tervisprobleemidega tegelemine keskhaiglatele (vt 12. augusti Meditsiiniuudiste kaanelugu - toim.). Eestis on kaks suurt piirkondlikku haiglat Tartus ja Tallinnas ning neli keskhaiglat. Neist kaks asuvad Tallinnas, üks Pärnumaal ja üks Ida-Virumaal. Ülejäänud haiglad on üld- või kohalikud haiglad.  Demograafilist pilti vaadates on enamik Eesti elanikkonnast Tallinnas ja Harjumaal.

Ida-Viru Keskhaigla EMO on täpselt samamoodi koormatud ja ka palju on eakaid, kes tuuakse EMOsse oma kodust või hooldekodust. Minu arvates on Eesti ühiskonnale viimasel ajal järjest võõram mõte, et vananemine on elu üks paratamatus ja meditsiin ei suuda kedagi uuesti nooreks muuta. Veel vähem aktsepteeritakse kodus suremise protsessi. Eestis ei ole loodud palliatiivset ravi võimaldavat võrgustikku. Omaksed ei saa alati terminaalses staadiumis oleva haigega hakkama. Siis tuuakse haige EMOsse, kas mõttega olukorda leevendada või siis lihtsalt haiglasse surema.

Ida-Viru Keskhaiglas on sisehaiguste erialal avatud 23 voodikohta. Enamik patsiente, kes nendel voodikohtadel viibivad, on eakad krooniliste haigustega patsiendid ja neist veerand kuni pooled on lamajad haiged. Osad neist võiksid olla ravil hoopiski statsionaarses õendusabi osakonnas. Me ei saa patsienti lõpmatuseni aktiivravi voodikohal hoida. Haigekassa tervishoiuteenuse loetelus on märgitud, et sisehaiguste erialal saab aktiivravi osutada maksimaalselt 8 päeva. Alates üheksandast ravipäevast maksab haigekassa sisehaiguste erialal voodipäeva eest väiksemat hüvitist. See fakt muidugi ei tähenda, et arst kirjutab kaheksa päeva möödudes eaka patsiendi välja.

Ida-Viru Keskhaigla Taastus- ja hooldusravi kliinikus tehakse geriaatrilist hindamist. Kui hooldusravi kliinikus viibiva inimese tervislik seisund muutub erakorraliseks, siis transporditakse ta haigla EMOsse, kus otsustatakse aktiivravile hospitaliseerimise vajadus. Probleem tekib juhul, kui on ette näha, et aktiivravi ei suuda seisundit parandada. Siin tekib küsimus, kus suremise protsess peab toimuma - kodus, hooldushaiglas, aktiivravi osakonnas. Kolleegid -  intensiivraviarstid on aega-ajalt tõstatanud küsimusi, kas haiguse terminaalses staadiumis onkoloogiline haige peab viibima intensiivravi osakonnas?

Väärikas vananemine on inimese jaoks sama oluline kui õnnelik lapsepõlv. Tervise eest peab igaüks ise hoolt kandma. Meedikud saavad siinjuures abiks olla vastavalt oma võimalustele.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

MEDICUM otsib PEREARSTI / ABIARSTI, PEREMEDITSIINI RESIDENTE, KODUÕDE

Medicum Tervishoiuteenused AS

07. juuni 2018

Meditsiini­uudised

15. mai 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.