Viktor Vassiljev: neljandik gümnaasuimiõpilastest neelab rahusteid

„Vanadussurma sureks inimene siis, kui ta sureks 60-180 aasta vanuselt,“ nendib arst ja riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Viktor Vassiljev intervjuus ajalehele Pealinn. „Siis ta sureks vanadusse – üleüldisesse kõigi organismisüsteemide amortiseerumisse. Aga meie oludes surrakse ikka haigusesse.“

Eestis on südameveresoonkonnahaigused peamine surmapõhjus. Samuti üks põhjusi, miks inimesed enneaegselt hauda lähevad. Vassiljevi sõnul on suuresti inimese enda teha, kui kiiresti haigus ta ära viib. „On olemas viis riskifaktorit – need on küll südameveresoonkonnahaiguste riskifaktorid, aga üldiselt võttes võib neid käsitleda ka kõigi teiste haiguste riskiteguritena. Need on: alkohol-suitsetamine, ebatervislik toitumine, liikumisvaegus, liigne kehakaal ja krooniline närvipinge,“ selgitab Vassiljev. „Nii et kui õppida neid riskitegureid vältima või maandama, siis paraneb ka inimeste tervis. 1960ndatel kuulutas WHO (Maailma Terviseorganisatsioon) välja, et väga laias laastus sõltub inimese tervis 30% pärilikkusest, 30% elukeskkonnast, 30% käitumisest ja ainult 10% arstiabist. Nii et kui inimene on ise oma tervise korralikult tuksi keeranud, siis ega arstil rohkem kui 10% ulatuses teda võimalik päästa ei ole.“

Lisaks on psüühikahäirete kasv ning neist tingitud haigused üha suurenevaks probleemiks. Vassiljevi sõnul ei peaks inimesed pelgama psühholoogi külastamist. Ning keerulisemate hingehädade puhul on abi ka psühhiaatrist. „Inimesed ilmaaegu kardavad, et tembeldatakse hulluks. 90% psühhiaatrite tööst ongi stressid, neuroosid – sellised psüühilised seisundid, kus inimene on ise ennast nurka ajanud,“ räägib doktor.

„Paraku on ka meil arstid hakanud minema kergema vastupanu teed ja kirjutavad liiga kergekäeliselt rahustit. Uuring näitab, et neljandik gümnaasiumiõpilastest sööb rõõmsalt Xanaxit. Eksamipinged, vanemad lähevad lahku, esimene armastus ei osutunud õigeks – põhjus võib olla mis iganes. Ja kohe kirjutatakse rahusti välja. Asi on läinud nii kaugele, et Eestis pannakse statistiliselt välja ligi 100 000 psühhiaatrilist diagnoosi. Meil on 1 miljon 300 000 elanikku, nii et 13 aasta pärast kohtume pehmete seintega toas. Hehehe… Päris nii hull see ikkagi ei ole, sest üks inimene võib saada mitu erinevat diagnoosi või pärast tervenemist uuesti haigestuda.“

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

MEDICUM otsib PEREARSTI / ABIARSTI, PEREMEDITSIINI RESIDENTE, KODUÕDE

Medicum Tervishoiuteenused AS

07. juuni 2018

Meditsiini­uudised

15. mai 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.