Matto Martinsonilt: millal ja kuidas jõuab ITK kahjumist välja?

Eile, 4. septembril toimunud Tallinna linnavolikogu istungil küsis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige Hanno Matto oma pöördumises abilinnapealt, milliste vahenditega ja mis ajaks plaanib linnale kuuluv Ida-Tallinna Keskhaigla kasumisse jõuda.

Tallinna abilinnapea Merike Martinson sai Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmelt Hanno Mattolt selle aasta juuni keskel kirja, kus Matto nõuab selgitust Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) kahjumile.

Matto palus juunis saadetud pöördumises vastust kolmele küsimusele: mille arvel on planeeritud ITK senise kahjumi katmine ja mis aastaks on planeeritud jõuda majandustegevusega jooksvasse kasumisse; kas ITKs teostatakse regulaarselt töötajate rahulolu uuringuid; millest on tingitud tööjõu voolavuse kasv 2013. aastal?

Matto tõi välja, et ITK majandusaasta kahjum ulatus mullu 2,8 miljoni euroni. Eelmiste perioodide summeeritud kahjum ületas 10 miljonit eurot. Lisaks tõusis tööjõu voolavus mullu rekordilise 19%ni: hooldajate hulgas 33,3%, õdede hulgas 16,9% ja arstide hulgas 8,4%.

Abilinnapea Merike Martinson selgitas, et ITK töötas intensiivselt ka majandussurutise kõrgajal, mistõttu kogunes aastate vältel mitme miljoni euro eest raviarveid, mille eest haigekassa tasus mitte hinnakirja järgi, vaid koefitsiendiga 0,3 hinnast. "Tuleb tõdeda, et kulude kokkuhoid sel perioodil ei olnud piisav, puudus võimalus kulude juhtimiseks kliinikute kaupa. Pärast finantsjuhi vahetust on need puudused kõrvaldamisel," seisab Martinsoni vastuses Mattole.

Abilinnapea kinnitusel kaetakse haigla kahjum tulevaste perioodide kasumi arvel. Sel aastal on planeeritud majandustegevusega jõuda nulli ja järgnevatel aastatel väikese kasumini. Järgnevate aastate tegelikku tulemit mõjutavad Martinsoni sõnul ka haiglast mitteolenevad põhjused nagu meditsiinitöötajate miinimumpalga kokkulepped ja haigekassa hinnakujundus.

Töötajate rahulolu uuring toimus Martinsoni kinnitusel ITKs viimati 2012. aastal, järgmine on plaanis 2015. aastal.

Ta selgitas, et keskhaigla arstide voolavus on valdavalt seotud valveid tegevate residentidega, kes õppetsükli lõpus lõpetavad lepingu. Tööjõu voolavust õdede ja hooldajate seas mõjutasid töötasude madalam konkurentsivõime võrreldes teiste tervishoiuasutustega, s.h esmatasandi tervishoiuga ning töö intensiivsuse tõus.

Voolavuse analüüsist ilmsent niisamuti, et 40% lahkujatest olid osalise tööajaga töötajad, kes võimaluse tekkimisel liiguvad sinna, kus paremad tasustamise tingimused.

Martinson lisas, et haigla on igati toetanud arstiteaduskonna ja tervishoiukõrgkoolide üliõpilastel ajutist töötamist suvekuudel, kuid sellel on paratamatult negatiivne mõju tööjõu voolavuse analüüsis. Niisamuti avaldas voolavuse statistikale tema sõnul mõju kiirabiteenuse lõpetamine 2013. aastal ja sellega seoses töötajate üleminek.

Keskerakonda kuuluv Merike Martinson on Ida-Tallinna Keskhaigla nõukogu liige ja sotsiaaldemokraat Hanno Matto Põhja-Eesti Regionaalhaigla nõukogu liige.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

SA IDA-VIRU KESKHAIGLA otsib kolme juhatuse liiget

Ida-Viru Keskhaigla

15. august 2018

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.