Täielikult kaitstud pole ka end ringlevate viiruse tüvede vastu vaktsineerinud inimesed. Ajakirjas Cell ilmunud töö vihjab, et vaktsiinist tuleneva kaitsva immuunvastuse ulatust mõjutavad soolebakterid.
Inimese mikrobioom pälvib järjest enam tähelepanu. Selle heaolu on seostatud muu hulgas toiduallergiate olemasolu või puudumise, diabeediga ja ülekaalulisuse riskiga. Samuti on leitud vihjeid, et kehas elavad mikroobid ja bakterid mõjutavad ka seda, kuidas organism nakkustele reageerib. Hiirtega tehtud katsetes on tähele pandud, et steriliseeritud soolestikuga närilised kalduvad kergemini grippi nakatuma. Nähtuste taga olev sündmusteahel polnud aga selge.