Tehispõrn eemaldab verest mikroobe

Kuigi veremürgistust võiks pidada pigem inimesi keskajal elanud inimesi kimbutanud probleemiks, nõuab see elusid ka tänapäeval, vahendas

ERR Teadusuudised.

Ohvrite seast võib leida näiteks paavst Johannes Paulus II ja näitleja Christopher Reeve'i. Harvardi Wyssi instituudi insenerid on nüüd loonud põrnana käituva verefiltri, mis suudab tunniga eemaldada üle 90 protsendi veres ringlevatest mürkainetest ja bakteritest.

Verre sattunud viirusosakesed ja bakterid võivad organismi ohustada isegi siis, kui immuunsüsteem neist jagu on saanud. Nende hukkumisel vabanevad mürkained, mis võivad tekitada verepõletiku – eluohtliku immuunvastuse. Kuna arstid ei suuda iga kord piisavalt kiiresti kindlaks teha, milline haigustekitaja verre sattunud on, kasutavad arstid nakkuse kontrolli alla saamiseks väga laia mõjuga antibiootikume, mis hoogustab omakorda antibiootikumresistentsuse teket. Lisaks ei pruugi alati sekkumisest piisata.

Donald Ingberi juhitud töörühma leitud lahendus hõlmab patogeenide tapmise asemel nende mehaaniliselt verest eemaldamist. Magnetilised nanoosakesed kaetakse kergelt muudetud inimeste valkudega, mis on võimelised aheldama end rohkem kui 90 protsendi laialt levinud bakterit ja viirust katvate suhkrumolekulide külge. Nanoosakesed suudavad kinnituda ka mikroobide poolt vabastavate mürkainete külge. Tehispõrnaga saab seejärel magnetite abil vastavad patogeenid ja mürkained verest eemaldada ja puhas veri taas ringlusesse saata.

Töörühm katsetas seadet rottide peal, kelle vereringesse oli viidud surmava doosi jagu kolibaktereid ja Staphylococcus aureus'ena tuntud baktereid. Seade suutis esimese tunniga eemaldada enam kui 90 protsenti vereringes leiduvatest bakteritest. Viie tunni järel oli puhastatud verega rottidest elus 89 protsenti, mil ravita jäetud rottidest oli sama ajaga hukkunud 86 protsenti.

Inimverega tehtud katsetes leiti, et tehispõrn suutis puhastada tunniga liitri jagu verd ja eemaldada taas enam kui 90 protsenti haigustekitajatest. Töörühm lisab, et protsessi kiirendamiseks saaks kasutada korraga mitut vastavat seadet. Järgmise sammuna plaanib Ingber teha katseid sigadega ja loodab inimkatseteni paari aastaga.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Medicine.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

MEDICUM otsib PEREARSTI / ABIARSTI, PEREMEDITSIINI RESIDENTE, KODUÕDE

Medicum Tervishoiuteenused AS

07. juuni 2018

Meditsiini­uudised

15. mai 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.