Soomlased toovad Eestisse üha rohkem raviraha

Lisaks suurtele haiglatele saavad Soomest patsiente ka väiksemad kliinikud, kirjutas Kauppalehti.

Taastava Kirurgia Kliiniku viiest operatsioonisaalist on osad renditud ortopeedilistele protseduuridele ja saalides on veelgi ruumi.

Kliiniku peaarsti Tiit Mereni sõnul opereeritakse soomlasi igal nädalal ja osadel neist on oma kirurg Soomest kaasas. Mereni sõnul lisandub koostöö näiteks Helsingi, Oulu ja Tampere suurte haiglatega. Soomlased on käinud uurimas ka angioplastika võimalusi.

Üldiselt on kliinik spetsialiseerunud kõige keerulisematele taastavatele lõikustele ja patsientideks on näiteks rasketes liiklusõnnetustes viga saanud. Lisaks tehakse igal aastal tuhatkond ortopeedilist ja nina-ning kõrvaoperatsioone.

Mereni huvi raskete lõikuste vastu on viinud ta mõned korrad ka sõjakirurgiks Afganistaani. Lisaks on ta töötanud südamekirurgina Šveitsis ja veresoontekirurgina Eestis.

„Varem mõtlesin, et olen Šveitsis juba kõike kirurgiast õppinud, kuid Afganistaanis õppisin veel rohkem,“ naerab ta.

Hinnavahe Soome ja Eesti vahel väheneb pidevalt. Seda on märgata näiteks silma- ja hammaste ravis, kuid kuna Eesti üldine hinnatase on endiselt soodsam, tuleb ka ravi eest pärast hüvitisi vähem maksta.

Doktor Krista Turman ütleb, et Eesti eeliseks on lühemad ravijärjekorrad ja erioskused. Talle kuuluvas Kreuzwaldi silmakliinikus on kasutusel näiteks Heidelberg-Spectralis seade, mis on Eestis ainuke. Selle seadme tarvis pole vaja pupille laiendada ja ometi saab seade näidata mikrotasandi muudatusi ja läbilõikeid silma eri kihtidest. Kliinikus käib igal aastal umbes 27 000 patsienti, kelledest umbes 1 350 on välismaalased. Vastuvõtuaja saab reeglina samaks või järgmiseks päevaks.

Hambakliinikus Kliinik32s on järjekorrad paar kuud. Helsingi ümbruses võib aga riikliku hambaarsti juurde jõudmiseks kuluda isegi mitu aastat. Kliinikus käib aastas 5 100 patsienti, kelledest umbes 350 tuleb välismaalt. Enamik välismaalastest tuleb Soomest, kellele tehakse ortodontilist ja juureravi ning paigaldatakse implantaate. Ka proteesimise vastu tuntakse järjest rohkem huvi.  Juureravi maksab Eestis 400-600 eurot, implantaadid ja kroonid maksavad umbes 1 600 eurot, aukude parandamine 65-90 eurot ning hügienisti tehtud süvapuhastus umbes 90 eurot. Soome haigekassa Kela hüvitab need samadel alustel kui ravi oleks tehtud Soomes.

Kela andmeil kasutavad soomlased välismaiseid tervishoiuteenuseid kõige rohkem Kreekas ja Hispaanias. Need on peamised puhkusereiside sihtriigid, kus läheb enamasti erakorralist abi vaja.

Esimesel poolaastal sai Kela välismaal sooritatud ravi hüvitustaotlusi umbes 4,8 miljoni euro eest. Ravijuhte oli ligi 9 200 ja nende eest maksti 0,69 miljonit eurot hüvitist. Eesti osa sellest oli 0,9 miljoni eest taotlusi ja 0,3 miljoni eest hüvitisi. Enamik Eestist tulnud hüvitistest maksti hambaravi eest. Hambaravihüvitised moodustavad kõigist hüvitistest 30-40% ja teiste erialade hüvitised 20-30%.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.