Normkoormusega oleks seisak suurem kui streik 

Täna õhtupoole PERHi suures saalis esitletud arstide töökoormuse uuringu järgi võtab enamus arste tunnis vastu rohkem patsiente kui haigekassa rahastus eeldab.

"Kui praegu hakkaks kõik Eesti arstid tööle normkoormusega, tuleks tööseisak neli korda suurem kui streigi ajal oligi," võttis uuringu kokku arstide liidu president Andres Kork.

LTKH kardioloog Lembi Aug lisas, et kui raha on vähe ja seda juurde ei tule, siis ka meedikutel peaks olema kindlustunne, kuhumaani tuleb tööd teha.

Ülevaate arstide koormusest andis auditooriumile, kus olid arstide liidu juhid, mõned haiglaarstid ja ajakirjanikud, Natalja Jefimova, PERHis töötav nooremarstide ühenduse ja arstide liidu juhatuse liige. Juunis veebipõhiselt tehtud küsiltusele vastas tema sõnul 862 arsti, neist 32 üldarsti ja 152 arst-residenti, ülejäänud olid eriarstid. Enamus neist olid tööl piirkondlikes- või keskhaiglates.

Eelmise kollektiivleppe tulemusena arvestab haigekassa eriasti 1. vastuvõtuks 25 min ja korduvaks 15 min. Võiks oodata, et keskmiseks koormuseks on kolm patsienti tunnis. "Kuid selgus, et 72% arstidest võtab vastu rohkem kui kolm patsienti tunnis," rääkis Jefimova.

Lisatasu osas selgus, et 59% neist, kes võtavad vastu rohkem kui 3 patsienti tunnis, lisatasu ei saa. Selgus, et vaid 40% arstidest lähevad kõik või enamus töötunde arvesse, ülejäänutel neid kas peidetakse või kasutatakse muid mehhanisme. Samuti selgus, et kolmandikul arstidest ületunnitööd ei hüvitata ei rahaliselt ega vaba ajaga, rääkis Jefimova.

Põhikoormuseks märgiti Jefimova sõnul enamasti 41-48 nädalas. Paljudel kujuneb see mitmest töökohast.  Pooled vastanutest ei tee lisatööd teistes asutustes, kuid teine pool teeb lisatööd mujal.Arstide keskmiseks töökoormuseks tuli 202 tundi kuus, mis vastab koormusele 1,2. Kui jätta välja need arstid, kes töötavad väiksema koormusega kui 1,0 (neid oli uuringu järgi 8%), siis ülejäänutel tuli keskmine koormus 1,3. Selgus, et 72% arstidest töötavad suurema koormusega kui 1,0.

Oli küsimus, kui pikaks maksimaalselt tööpäevad venivad. Selgus, et 9% oli selliseid tööpäevi, mis kestsid kauem kui 36 tundi. Statsionaarse töökoormuse statardid praegu puuduvad, kuid 19% arstidest ravivad haiglas 10 või rohkem patsienti korraga.

Arstide liidu president Andres Kork täpsustas, et koormuse osas näitavad nende viimaste kuude vaatlused haiglates, et ükski neljast keskhaiglast ei suudaks seaduste järgi  täita valveringe.

PERHi juht Tõnis Allik rõhutas, et valvete tegemine on ikka kokkuleppeline, ehkki seaduses näpuga järge ajades võib olla mitmeid probleeme. Ta toonitas, et graafikute koostamisel tullakse töötajatele vastu, kui nad soovivad teha tihedamalt tööd teha ühes kohas, et võtta vabam aeg töötada teise tööandja juures. Allik küsis kohtumisel ka ise, et kas see andmestik pole subjektiivne: inimesed ise hindasid oma olukorda. Näiteks teatud osa tööst maksti tükitasuna, kuid Alliku sõnul ei pruugi arst seda aru saada, et see on üks viis valvete kinnimaksmisel. .

Kork kommenteeris, et ühes keskhaiglas makstakse valve eest vähem kui on arsti põhikoha palk. Teises keskhaiglas makstakse 1,5 koefitsiendiga kinni 36 töötundi, ja ülejäänu eest peab arst kirjutama paberi, et ta ei soovi nende tasustamist koefitsiendiga.

Neurokirurg Andres Ellamaa küsissaalist, et kui töötatada täpselt seaduse järgi, palju tehtaks visiite siis? Praegu tehakse umbes 8 mln visiiti aastas, kuid seadust järgides ilmselt märksa vähem.

Uuring viidi läbi veebipõhiselt juunis, hõlmati nii suurte kui ka väikeste haiglate arste, lisaks perearste.Uuringud pannakse arstide liidu kodulehele kas täna õhtul või homme hommikul.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.