Eesti andis Euroopa Komisjonile aru

Euroopa Komisjoni ametnikele näib, et piiriülene patsiendi­direktiiv ei jõustu piisavalt hästi. Ligi pooled liikmesriigid said arupärimise, teiste seas Eesti.

Euroopa Komisjon kutsus augustis 12 liikmesriiki, sh Eestit, teatama piiriülese tervishoiu eeskirjade täielikust rakendamisest. Lisaks said taotluse Austria, Belgia, Bulgaaria, Iirimaa, Kreeka, Luksemburg, Poola, Prantsusmaa, Saksa­maa, Soome ja Ühendkuningriik.

Sotsiaalministeeriumi esindaja kinnitusel põhjust muretseda pole. Tegemist on Euroopa Komisjoni poolse tehnilise piiriülese tervishoiu direktiivi ülevõtmise hindamisega. “Sisuliselt on komisjon palunud selgitusi direktiivi sätete ülevõtmiseks rakendatud meetmete kohta, et kontrollida meie õigusruumi vastavust direktiivis sätestatud nõuetele. Euroopa Komisjon vaatab, kas iga direktiivi sätte kohta on olemas vastav siseriiklik regulatsioon. Sotsiaalministeerium on koostöös välisministeeriumiga koostanud selgitused ja täiendanud õigusaktide loetelu, mille esitamise tähtaeg oli 11. september,” öeldi sotsiaalministeeriumist.

Direktiivi rakendamise eest vastutava tervishoiuosakonna nõuniku Ants Toomi sõnul olid neil selgitused koostatud ja vastused välisministeeriumi kaudu antud juba enne tähtaega. Küsimusele, mis punktide kohta järelepärimised konkreetselt olid, vastas Toom, et tal puudub pädevus sellist teavet anda. Ta lisas, et kuna protsess alles käib, ei taha nad ka kõike avalikustada. “Euroopa Komisjonis on jagatud see protsess kahte etappi. Esimeses etapis kontrollitakse direktiivi sätete vastavust siseriiklikule õigusele ja seda, kas regulatsioon on üldse olemas. Praegu ongi käsil esimene etapp, mille kohta komisjon tahab meilt ja teistelt liikmesriikidelt infot,” selgitas Toom.

Küsimusele, miks tehti päring vaid 12 riigile, vastas ta, et need riigid on nimistus, kust Euroopa Komisjonil ei ole täielikku informatsiooni.

“Ma saan niimoodi aru, et välisministeerium paneb need õigusaktid elektrooniliselt üles ja et see õigusaktide baas ei ole päris täielik, kuna ravi kvaliteeti ja tervishoiuteenuste osutamist puudutavaid õigusakte on niivõrd palju. Seda baasi täiendab välisministeerium ja meie tegutseme ainult nende kaudu,” rääkis Toom.

Euroopa Komisjoni väitel on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Kreeka, Poola, Saksamaa, Soome, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik direktiivi osaliselt rakendanud, kuid selle teatud sätted näivad endiselt üle võtmata. Nende hulgast võib leida näiteks direktiivis kehtestatud eeskirjad välismaal saadud ravi hüvitamise kohta ja riiklike kontaktpunktidele pandud kohustuse aidata üksteisel täpsustada arvete sisu.

On veelgi mustem nimekiri: Iirimaa ja Portugal ei ole teatanud ühestki direktiivi rakendamismeetmest.

Tosinale patustanud riigile anti aega kaks kuud, et teatada komisjonile vajalikest meetmetest. Kui asjakohastest meetmetest ei teatata, võib komisjon anda asja lahendamiseks Euroopa Liidu Kohtule.

Välisministeeriumist öeldi, et Eesti on direktiivi üle võtnud ning kirjas antakse komisjonile ülevaade, milliste meetmega Eesti seda teinud on.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.