Vajame regionaalset tervishoiupoliitikat

Eesti tervishoid käriseb kõigist õmblustest. Viimastel aastatel on jõutud arstide üldarvu vähenemise teadvustamiseni, kuid nüüd on lisandunud teatud erialade hääbumise oht, mis võib kahjustada kogu meditsiini toimimist, sest teatavasti on iga süsteem just nii tugev kui tema nõrgim lüli, kirjutab Lembi Aug, Eesti Arstide Liidu president aastast 2015 .

K.a 9. septembri Meditsiiniuudistes esitati kokkuvõte tänavu täidetud residentuurikohtadest ning kuigi tulemused ei olnud just eriti üllatavad, olid nad tõsiselt hoiatava märgilisusega. Väljakuulutatud 155 kohale laekus küll kokku 213 avaldust, ent täideti vaid 130 kohta. Esmapilgul arusaamatu statistika, kuid süvenemisel selgus, et arstiteaduskonna lõpetajatel olid väga kindlad eelistused (otorinolarüngoloogia, plastikakirurgia, endokrinoloogia jms) ning osa erialasid välistati täielikult: füsiaatria, kliiniline mikrobioloogia, nefroloogia ei saanud ühtegi avaldust. Mitmete erialade puhul korraldati järelkonkurss (kohtuarstiteadus, infektsioonhaigused jne), kuid seegi ei andnud oodatud tulemust.

On tuntud tõsiasi, et osa meditsiinierialasid on olnud ebapopulaarsed aastakümneid (sh kohtuarstiteadus, töötervishoid) vaatamata nende vajalikkusele ja selle kasvule ning varasemalt täideti “tühje auke” sundsuunamisega. Nüüd on lisandunud erialad, mida noored peavad kas liiga raskeks (psühhiaatria, infektsioonhaigused) või on juba ülikoolis õppimise ajal saanud informatsiooni, et residentuuri lõpetamise järel ei ole lootust saada töökohta Tartus või Tallinnas (silmahaigused). Kedagi ei saa sundida valima tema jaoks ebahuvitavat eriala ja tööd, kuid mõnikord me lihtsalt oleme väheinformeeritud ja ei oska seda õiget ja huvitavat teadvustada. Teeb muret noorte seas süvenev negatiivne hoiak maakonnakeskustesse tööle asumise suhtes, kuigi ei ole olulist erinevust ei patsientide, nende haiguste ega tänapäevaste tehniliste võimaluste puhul Tallinas või Põlvas, Tartus või Narvas. Õigus võrdsele kohtlemisele on kõigil Eestimaa elanikel. Ideaalis ei tohiks olla vahet arstiabi kättesaadavuse, kiiruse ja kvaliteedi osas Kagu-Eesti talupidajal ja rahandusministril.

Siinkohal kerkib küsimus, kuidas olukorda lahendada, sest ELis on kehtestatud tööjõu vaba liikumine ja sundsuunamine lõppes koos NSVLi lagunemisega. Olen arvamusel, et regionaalse tervishoiupoliitika väljatöötamine on selles üks võtmeküsimusi. Tuleb leida vahendid ja võimalused, mis teevad töötamise atraktiivseks ka Lääne- või  Valgamaal. Kindlasti avaldaks teatud mõju diferentseeritud töötasu, s.o kaugus Tallinnast määraks lisakoefitsiendi (Soome mudel). Ehk annaks ka näiteks riiklikult tagatud ja tasustatud kuuajalise staþeerimise võimaldamine juhtivas erialakliinikus iga 2–3 aasta järel maakonda tööle asuvale spetsialistile kindlustunde, et ta “ei jää rongist maha” ning on erialaselt pädev ja adekvaatselt kursis uute tehnoloogiliste ja metodoloogiliste võimalustega. Erialakirjandus ning internetivõimalused on abistavad, kuid ei suuda kunagi asendada arstliku kogemuse saamist praktilise tegevuse kaudu.

 Leidub kindlasti veel palju erinevaid motivaatoreid (pikem puhkus, soodustused eluaseme muretsemisel jne), kuid teatavasti on tervishoiukorralduse ja selle jätkusuutlikkuse tagamise väljatöötamine sotsiaalministeeriumi otsene kohustus ning jääb vaid loota, et hiljuti loodud tervise- ja tööministri ametikoha loomine oli esimene tõsiseltvõetav samm Eesti meditsiinis valitseva sasipuntra lahti harutamisel.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.