Psühhiaater Parksepp: tähelepanuhäire võib lapsepõlvest täisikka koormana kaasa tulla

On meeldiv tõdeda, et viimasel ajal on Eestis üha enam hakatud rääkima psüühikahäirete olulisusest ning nende laiematest mõjudest nii patsiendile, ühiskonnale kui ka medit­siinisüsteemile.

Nii nagu meditsiin üldiselt, on ka psühhiaatria pidevas arengus, mis võib viia varasemate seisukohtade ümbervaatamiseni, aga ka sootuks uute probleemide ja õnneks ka lahenduste kerkimiseni.

Eesti mõistes on uueks lahendamist vajavaks küsimuseks tõstatumas aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) täiskasvanueas. Kuigi ATHd kui psüühilise tegevuse häiret kirjeldati juba 18. sajandil, on tegemist diagnoosiga, mida veel vähem kui paar kümnendit tagasi peeti vaid lapse- ja noorukiea mureks, mis täiskasvanuikka jõudes pidanuks lahenema. Kuigi paljudel ATHga lastel jäävad häiretunnused ajapikku tagaplaanile, püsib paraku kuni kahel kolmandikul häire sümptomaatika vähemalt osaliselt ka täiskasvanuikka jõudes. See häirib jätkuvalt igapäevast toimetulekut ja seeläbi elukvaliteeti.

ATH on ajutegevuse arenguline eripära, mis väljendub tähelepanuhäirete, ülemäärase püsimatuse (hüperaktiivsuse) ja impulsiivsusena, mistõttu on patsiendi käitumine raskesti juhitav. ATH algab varases lapseeas ja sellele omane käitumine võib olla püsiv ning situatsioonidest suhteliselt sõltumatu. Arengust ja vanusest tulenevalt võivad konkreetsed haigusilmingud ja neist tulenevad toimetulekuraskused siiski erineda.

ATH puhul on tegemist ühe sagedasema lapseeas esineva psüühikahäirega, mille all kannatab umbes 3–5% kooliealistest lastest. ATH levimuse kohta Eesti laste ja täiskasvanute hulgas täpsed epidemioloogilised andmed puuduvad. Poistel esineb seda häiret kolm korda sagedamini kui tüdrukutel, kuid sugude vahelised erinevused vanemates vanusegruppides vähenevad.

Häiritud on aju erinevad piirkonnad. ATH kujuneb aju arengut mõjutavate geneetiliste, bioloogiliste ja psühhosotsiaalsete tegurite koostoime tulemusena, mis põhjustavad erinevates ajupiirkondades ehituslikke ning talitluslikke muutusi. Mitmeid selliseid muutusi on praeguseks õnnestunud kirjeldada erinevate aju uurimise meetodite abil. Kirjeldatud on ka mitmete aju virgatsainete, eeskätt dopamiini ja noradrenaliini tasakaalu häireid.

ATH aluseks olevate ajutegevuse muutuste tõttu on häiritud peamiselt aju otsmikusagara tööga seotud täidesaatvad funktsioonid ehk tegevuseks valmisoleku regulatsioon, töömälu, stiimulile reageerimise kontroll ja tegevuse planeerimine.

Käitumuslikult väljenduvad need ajutalitluse eripärad selles, et patsient ei suuda pikemalt keskenduda kohest rahuldust mittepakkuvale tegevusele: ei pööra tähelepanu detailidele, teeb hooletusvigu, ei pane tähele, mida talle räägitakse ning sageli ei järgi talle antud korraldusi ega suuda lõpetada talle antud töid. Ta ei suuda oma tegevusi eelnevalt läbi mõelda ega planeerida, püüab vältida kestvat vaimset pingutust nõudvaid tegevusi või avaldab vastupanu nende suhtes, kaotab talle vajalikke esemeid ega mäleta sageli oma igapäevaseid tegevusi.
Isiku tähelepanu läheb kergesti kõrvalistele stiimulitele, ta ei oota tegevustes ära oma järjekorda, katkestab kannatamatult teiste juttu või on pealetükkiv, räägib liiga palju, ta sibeleb rahutult käte või jalgadega, niheleb toolil. See inimene on püsivalt motoorselt üliaktiivne ega suuda oma käitumist muuta vastavalt olukorrale.
Loetletud raskuste määr võib elu jooksul olla muutuv ning erinevatel eluperioodidel olla paljuski mõjutatav nii inimese üldise arengutaseme kui ka kaasuvate haiguste poolt.

ATH sümptomid ning nende mõju toimetulekule erinevad vanuseti. Näiteks motoorne rahutus väheneb sageli täiskasvanueas või muutub sisemiseks rahulolematuseks, samas sageli püsivad tähelepanuhäire ja impulsiivne käitumine. Koolis viib pidev hilinemine märkusteni, tööelus konfliktideni või isegi vallandamiseni. Impulsiivsus, mis lapseeas võib väljenduda koolitundide segamisena, võib täiskasvanueas viia riskikäitumiseni liikluses või mõtlematute otsusteni. Samuti on täiskasvanud ATHga patsiente puhul sageli täheldatavad kiired meeleolumuutused, ärrituvus, närvilisus, toimetulekuraskused tööl, sagedased konfliktid ülemustega, ebakõlad ja lahkuminekud perekonnas. Suureneb risk sõltuvushäireteks, kriminaalseks käitumiseks ning väheneb võimalus tegelikele võimetele vastavaks tööks. Samas kõrge intelligentsus ja toetav keskkond, aga ka vajadusel asjakohane ravi, võivad patsientidel kompenseerida ATH sümptomitest tingitud probleeme ning nad võivad õpingutes ja eluga toimetulekus ka edukad olla.

Loe täismahus 23. septembri paberlehest

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.