Kuigi erinevad HIV tüved on primaatidelt inimestele kandunud vähemalt 13 korda, on neist suutnud üle maailma levida vaid üks, vahendasid ERR teadusuudised. Näiteks kandus HIV-1 O tüvi Kamerunis inimestele umbes samal ajal kui HIV-1 M Kongos. Ent kui esimene jäi vaatamata kümnete tuhandete inimeste nakatamisele piirkondlikuks probleemiks, siis teise ohvrite arv kasvas eksponentsiaalselt. Kuigi epidemioloogid on näidanud, et inimeste immuunsüsteem suutis HIV-1 O vastu edukamalt võidelda, nähtub uuest tööst, et ohtlikum HIV-1 M sattus ka õigel ajal õiges kohas olema.
Oliver Pybus Oxfordi ülikoolist uuris kolleegidega viiruse ajaloolise leviku kaardistamiseks erinevatel aegadel erinevatest piirkondadest võetud HIV'sse nakatunute vereproove. Enam kui 800 vereproovis leidunud viiruse pärilikkusaine uurimisega suutsid nad näidata, et see juured peituvad Kongo Demokraatlikus Vabariigis. Nakatunute arvu plahvatuslik kasv sai alguse 1920. aastatel, kui viirus Kinshasas kanda kinnitas.