Autor: Siret Trull • 6. oktoober 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuur (IAEA) aitab oma liikmesriikidel läbi tehnilise koostöö programmi parandada tuumatehnoloogia turvalist kasutamist. Programm hõlmab peamiselt tuumatehnoloogia rakendamist energia tootmisel, tervishoiu, põllumajanduse ja veevarustuse valdkonnas. Osa liikmesriikidest on soovitanud agentuuril toetusi jagada edaspidi valdavalt arengumaadele. Eesti ja mitmed teised riigid Euroopa Liidust ja mujalt ei ole sellega päri, sest agentuuri põhikirjast tulenevalt on õigus abi saada kõikidel liikmesriikidel. Konverentsil otsustati, et praegu jätkub toetuste jagamisel kehtiv süsteem, kuid samas ei välistatud selle ümbervaatamist tulevikus.

„Kuigi Eestis ei ole ühtegi töötavat tuumarajatist, on kiirgusega seotud üsna suur hulk igapäevaseid toiminguid, näiteks mitmed meditsiinilised protseduurid. Kiirguskaitse valdkonnas on kõige olulisem kaitsta inimesi ülemäärase kiirituse eest. Ohtude vältimiseks ja vähendamiseks on vaja teada kiirgustegevusest tulenevaid riske, milles on Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri pakutud tugi olnud suureks abiks,“ ütles Keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt, kes oli eelmisel nädalal Viinis toimunud IAEA peakonverentsil Eesti delegatsiooni juht. Toetusvõimaluste jätkumine aitab tagada riigis rahvusvahelistele nõuetele vastavat kiirgus- ja tuumaohutuse taset.