Tepp: osa tüsistusi on välditavad, teised paratamatud

Põhja-Eesti Regionaalhaigla üldkirurg Jaan Tepp rääkis arstiteaduskonna päevadel ravikvaliteedist praktilise kirurgi vaatevinklist.

Tema hinnangul on kvaliteetne meditsiin selline, kus kõik osapooled jäävad rahule, kuid rahulolu uuringud pole ainus lahendus, rääkis Tepp. Kvaliteetne meditsiin koosneb personali käitumisest, meeldivast taristust, heast kättesaadavusest, vähestest tüsistustest, kiirest paranemisest, hilisemast elulemusest - selle kõige arvestamine ja mõõtmine on Teppi sõnul väga keeruline. Nn Mardna komisjonis on palju kurtmisi just personali käitumisega ja need oleksid Teppi hinnangul normaalse suhtumise korral välditavad.

"Ükski arst ei taha patsiendile tüsistusi. Ikka ravitakse heas usus, et tehakse parimat," jätkas ta. "Ometi tüsistused tekivad. Kirurgi vaatevinklist on need meditsiini kõige tähtsamad indikaatorid." Ebasoovitavad ravitulemused on programmeeritud juba inimese surelikkuse poolt. Tepp rõhutas, et tüsistust ei saa võrdsustada raviveaga, samuti iga raviviga ei lõpe tüsistusega.

Näiteks inimesel kõht valutas, tehti laparoskoopiline operatsioon, kuid viga ei leitud ja patsient paraneb. "See oli tegelikult selle inimese suhtes ju raviviga, aga tüsistust ei järgnenud," lausus Tepp. Lisaks on osa ravitüsistusi paratamatud, ükskõik kui hästi ei proovi ravida: näiteks teatud hulk haavamädanikke, mis tekivad vaatamata haava loputamisele või AB ravile. "Joon tuleks tõmmata välditavate ja paratamatute tüsistuste vahele," rõhutas ta.

Kõigi ravitüsistuste registreerimine on Teppi sõnul väga vajalik, kuid eesmärgiks peab olema midagi seeläbi parandada. Ta rääkis loo, kuidas PERHis toimus  5-6 aastat tagasi kahe-kolme kuu jooksul nn puhaste oppide haavatüsistuste järsk sagenemine. Need tüsistused tulid kõik ühest opitoast. Seal tehti operatsioone, millega oldi haiglas 1-2 päeva ja nende inimeste haigusloo peale see tüsistus ei jõudnudki. Hiljem tagasiside korras tuli välja, et olid tüsistused. Osa haigetest sattus ka teistesse haiglatesse, kust info laekus hilinemisega. "Kaks minu haiget, keda opereeriti samal päeval, sattusid mõlemad intensiivi," rääkis Tepp. "Ööpäev hiljem olid mõlemad septilised ja üks neist, kes oli hormoonsõltuv KOKi haige, suri." Koguti andmeid ja leiti, et kõik on ühest operatsioonitoast, jätkas Tepp. Saadi jälile isiklike kontaktide kaudu sellisele asjale, et ühel seal opisaalis töötaval õel oli rektovaginaalne fistel. Õe lahkumisega pensionile see probleem lahenes, lisas ta.

Tepp rõhutas, et ravitüsistusi ei tohi koguda nn edetabelite või karistamise jaoks.

Kuidas tüsistusi vältida? "Kui me haigeid valime või midagi ei tee, on võimalik tüsistusi minimeerida," jätkas ta. "Aga kes ravib raskemaid haigeid?"

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

MEDICUM otsib PEREARSTI / ABIARSTI, PEREMEDITSIINI RESIDENTE, KODUÕDE

Medicum Tervishoiuteenused AS

07. juuni 2018

Meditsiini­uudised

15. mai 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.