Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu

Levinud on arvamus, et söömishäireid põhjustab meedia, mis loob ettekujutuse ideaalsest figuurist ja tekitab eelkõige noortes soovi see saavutada. Äsja näitasid aga teadlased, et söömisega seotud psühhiaatrilised haigused on ka autoimmuunhaigused, mida põhjustab immuunsüsteemi rakkude ebaadekvaatne tegevus, kirjutas Novaator.

Anoreksia, buliimia ja kontrollimatu ülesöömine mõjutavad umbes 5-10 protsenti inimestest. Kui juurde arvestada ka nende haiguste ebatüüpilised vormid, kannatab toitumisega seotud häirete all koguni 15-20 protsenti rahvastikust. Tänu hiljutisele avastusele, et söömishäireid mõjutab soolebakteris leiduv valk, võib selliste patsientide ravi tulevikus oluliselt paraneda.

Alfa-MSH on tänuväärne neuropeptiid, mis kontrollib meie närvirakke, et me liiga palju ja kiiresti ei sööks. Paraku toodab meie keha antikehasid, mis piltlikult öeldes võtavad söögiisu vähendavad neuropeptiidid vangi ega lase neil enam oma tööd teha.

Süüdi on soolebakteri valgud. Miks need antikehad meie veres on ja kust nad tulevad, oli kaua teadmata. Kuid lõpuks leidsid teadlased aastaid õhus olnud oletustele kinnituse.

Prantsusmaal Roueni instituudis õnnestus Sergue? Fetissovi töörühmal esimest korda tuvastada meie soole- ehk Escherichia coli bakteris valk nimega ClpB, mille vastu tekivad antikehad, mis muu hulgas vangistavadki ka söögiisu vähendavaid ja seedimist mõjutavaid neuropeptiide.

Põhjus on selles, et kõik bioloogilised molekulid, mis omavahel ruumiliselt kokku sobivad, liituvad. Kuna coli-bakteri valgu ClpB ja neuropeptiidi alfa-MSH aminohapete järjestustes on ühesuguseid lõike, võib nende molekule ette kujutada kui sarnaseid võtmeid, mis mõlemad sobivad kolibakteri valgu vastu tekkinud antikehade “lukuaukudesse” ja sinna kinni jäävad.

Seega mõjutavad meie seedetrakti ühed tuntumad esindajaid kolibakterid ehk soolekepikesed lisaks jääkainete töötlemisele ja toidu imendumisele ka seda, kuidas ja kui palju me sööme.

Sellesse avastusse on oma panuse andnud ka Tartu ülikooli psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro, kliinilise psühholoogia dotsent Kirsti Akkermann ja kliinikumi psühhiaatriakliiniku söömishäirete keskuse vanemarst Anu Järv.

Just nemad leidsid vereproove kogudes ja patsiente kirjeldades kinnitust hüpoteesile, et antikehade tase veres ei ole mitte niivõrd seotud diagnoosiga kui söömishäirete sümptomitega.

Pikemalt Novaatoris.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

MEDICUM otsib PEREARSTI / ABIARSTI, PEREMEDITSIINI RESIDENTE, KODUÕDE

Medicum Tervishoiuteenused AS

07. juuni 2018

Meditsiini­uudised

15. mai 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.