Maret Talk: rinnavähi sõeluuringu sihtgrupp peaks olema laiem

Põhja-Eesti Regionaalhaigla radioloogiakeskuse juhataja Maret Talk ütleb Terviseuudistele oktoobri algul antud intervjuus, et rinnavähk on naiste kõige sagedasem pahaloomuline haigus. Aastas haigestub maailmas rinnavähki umbes 1,67 miljonit naist ja arenenud maades sureb rinnavähki iga 4.-5. sellesse haigestunud naine.

Maret Talk rõhutab, et ehkki rinnavähki ei ole võimalik ennetada, on suur võimalus kaasaegse raviga ellu jääda juhul, kui haigus avastatakse varases staadiumis.

Eestis toimub ju rinnavähi sõeluuring. Kas sellest ei piisa?

Mammograafilisele sõeluuringule kutsutakse Eestis naisi üle-aastase intervalliga vanuses 50-62 eluaastat. Paraku esineb rinnavähki ka noorematel naistel, õnneks küll alla 30 aastastel naistel väga harva, s.t umbes neli juhtu 100 000 naise kohta aastas. Aga ka vanematel naistel, keda enam Eestis sõeluuringule ei kutsuta, on vähitekke risk jätkuvalt kõrge ja neil tuleks kindlasti rindade kontrolli jätkata.

Euroopa mammograafilise sõeluuringu juhised näevad ette skriinida naisi vähemalt kuni 69-nda eluaastani. Oleme Eesti rinnavähi diagnostika ja raviga tegelevate eriarstide poolt taotlenud ka Eestis sõeluuringu sihtgrupi vastavusse viimist vähemalt Euroopa juhistes toodud eagrupiga. Paraku jõudis meieni Eesti Haigekassa augustikuine otsus, et rinnavähi sõeluuringu sihtgruppi Eestis nad ei laienda.

Septembris toimus Amsterdamis üle-euroopaline rinna piltdiagnostika alane aastakoosolek, kus muuhulgas kuulsime, et mõnel maal on juba esinenud kohtusse pöördumisi, kus naine, kes sõeluuringu sihtgrupist vanuse tõttu on välja jäetud, on süüdistanud riiki oma kodanike ebavõrdses kohtlemises.

Paljudes Euroopa riikides aga kutsutakse mammograafilisele uuringule ka nooremaid naisi (alates 45. eluaastast). Näiteks Suurbritannias aga pakutakse igale naisele vanuses üle 70. aasta võimalust sõeluuringul käimist jätkata.

Alates millisest vanusest peaks tegema regulaarset rindade palpatsiooni ehk enese kontrolli?

Enese kontrolliga võib alustada juba nooremas eas. Noortel naistel esineb rindades sagedamini healoomulisi sõlmi ja muutusi, näiteks piirdunud vedeliku kogumid (tsüstid), fibroadenoomid ja rinnakoe põletikud. Ent kindlasti soovitame leitud muutus lasta spetsialistil üle vaadata, selleks, et saada kindlustunne, et pole tegemist millegi hullemaga.

Naised on enesevaatluse osas tihti segaduses, et mis on nn süütu sõlmeke ja mis on ohtlik moodustis. Millised on lihtsad rusikareeglid selguse toomiseks?

Tuleb regulaarselt rindu katsuda ja kui leitakse tavakoest erineva tihedusega tükk, siis on soovitav tulla spetsialisti juurde kontrolli. Ei ole mõistlik oodata ja loota, et ehk kaob sõlm  ise ära. Parem kohe aktiivselt tegutseda. Ka verine eritus nibust on ohu märk. Uuringutel selgub, kas muutus vajab ravi või mitte.

Kui palju esineb noorte naiste hulgas rinnavähki? Kas see on tõusnud viimaste aastate jooksul?

Eestis ei ole noorte naiste rinnavähki haigestumus viimasel kümnel aastal tõusnud, meile on vähiregistrist kättesaadavad kõige värskemad andmed aastatest 2000-2009, küll aga on kasvanud haigestumus vanemas eagrupis.

Kas nooremas ja vanemas eas naistel on erinevad rinnavähi riskitegurid?

Rinnavähi riskitegurid on ikka samad, aga nooremas eas kipub rinnavähk käituma agressiivsemalt, esineb rohkem omadustelt kehvema prognoosiga (hormoonretseptor negatiivseid) vähivorme. Paraku ei osata noorel naisel rinnavähki ka alati kahtlustada, sest seda esineb suhteliselt harva ja nii jõuavad need naised sageli küllalt hilja ravile.

Päriliku eelsoodumusega rinnavähki esineb 5-10% haigestumistest. Siia kuuluvad ka positiivse geenimutatsiooniga (BRCA1 ja BRCA2) naised.

Kui on tekkinud kahtlus rinnavähiga seoses, kuhu tuleks pöörduda?

Meil on Põhja-Eesti Regionaalhaiglas suurte kogemustega rinna diagnostika ja raviüksus. Doktor Riina Kütneri eestvedamisel töötab multidistsiplinaarne eriala spetsialistide rühm (rinnakirurgid, radioloogid, onkoloogid (keemia-ja kiiritusravi arstid), nukleaarmeditsiini arstid, patoloogid, rinnakabineti nõustajad).

Naine saab pöörduda rinnaarsti (mammokirurgi, onkoloogi) vastuvõtule. Lisaks alustas meil kaks aastat tagasi radioloogiakeskuses tööd rinnakabinet, kus kogemustega nõustajatele saab mure ära rääkida. Teeme vajadusel radioloogilised uuringud (mammograafia ja/või rinna ultraheliuuringu) ning radioloog võtab vajadusel ka kahtlasest koldest koeproovi. Need patsiendid, kellel leitakse edasist ravi vajav muutus, suunatakse kohe edasi raviarstile.

Rinnakabineti järjekorrad ei ole pikad. Nii eriarsti vastuvõtule registreerimiseks kui rinnakabinetti pöördumisel kehtib haigekassa poolt saatekirja nõue. Elukoha piirangut ei ole.

Kui naisel on leitud kahtlane moodustis rinnas, siis kuidas hakkavad asjad edasi liikuma, millise skeemi järgi?

Nii mammoloogi vastuvõtule või rinnakabinetti või ka teiste eriarstide juurde jõudnud naised, kellel leitakse rinnanäärmes täpsustamist vajav moodustis, suunatakse reeglina radioloogilisele uuringule. Nooremate (alla 30 eluaastaste) naiste puhul alustame tavaliselt rinnanäärme ultraheliuuringuga, vanematele naistele on esimeseks uuringuks mammograafia. Kui radioloog leiab mammogrammil täpsustamist vajava muutuse, siis teeme neile ka ultraheliuuringu ja vajadusel võtab radioloog ultraheli kontrolli all rinna kahtlastest koldest koeproovi.

Mammograafia on eriti tundlik meetod vanematel naistel, kelle rinnakude on röntgenkiirtele läbipaistvam. Väga tihedakoelise rinnanäärme tüübi korral aga võib kahtlane muutus mammograafial jääda rinnakoe varju.

Eelmisel nädalal (oktoobri algul - toim.) paigaldati regionaalhaigla radioloogiakeskusesse uus tipptehnoloogiaga varustatud mammograaf, millel on seni Eestis esimene rinna tomosünteesi lisaoptsioon. Selle uue meetodiga saame teha rinnakoest kihiti pildid. Hiljutised tõenduspõhised uuringud on näidanud, et rinna tomosünteesi abil on võimalik avastada rinnavähki paremini ka tihedate rindade korral. Kaasaegne pilditöötlustehnoloogia võimaldab ka kiirgusdoosi tomosünteesi uuringu korral hoida võrreldava suurusega tavamammograafiaga.

Regionaalhaiglas olime esimesed ka rinna magnetresonantstomograafia uuringutega alustamisel (2007. aastal). Seda sensitiivset meetodit kasutame eelkõige enne rinnavähi operatsiooni, et selgitada haiguse täpne leviku ulatus rinnas ja leida patsiendile kõige optimaalsem operatsiooni meetod. Magnetuuring on täpne meetod ka vajadusel keemiaravi efekti hindamisel.

Enne lõikust uurime täpselt järgi ka kaenlaaluste lümfisõlmede võimaliku haaratuse kasvajast. Selleks kasutame nukleaarmeditsiinis "valvurlümfisõlme" uuringut. Võimalusel saame sellele uuringule toetudes teha patsiendile säästvama lõikuse ilma kaenlaaluseid lümfisõlmi eemaldamata.

Kasvaja kaugleviku hindamiseks organismis on kasutusel kompuutertomograafia, mida saame teatud juhtudel (näiteks luumetastaaside täpsemaks hindamiseks) kombineerida hübriidkuvamismeetoditega nukleaarmeditsiinis.

Kui naine pole veel sünnitanud või tahab veel lapsi saada, kas see on võimalik pärast rinnavähi diagnoosi?

On võimalik küll. Teadusuuringud on näidanud, et sünnitamine pärast rinnavähi ravi ei halvenda naise prognoosi elule. Ent igal konkreetsel juhul tuleb arvestada ka vähi staadiumi ja teiste konkreetse haigusjuhu prognostiliste faktoritega.

Ei saa paraku unustada, et 1/4 -1/5 rinnavähki haigestunud naistest ei saa raviga terveks.

NUMBRITES: Viie aasta suhteline elulemus rinnavähi diagnoosiga naistel Eestis 2005-2009

Üldine 5-aasta suhteline elulemus      76%
I staadium                                                100%
II staadium                                                 87%
III staadium                                                54%
IV staadium                                                12%

 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.