Vastsündinu hingamishäirete efektiivsem ravimeetod

Kuni 1992. aastani ei registreeritud sünnina ega ravitud vastsündinuid, kui ema rasedus lõppes enne 28. rasedusnädala täitumist, vastsündinu kaal oli alla 1000 grammi ja pikkus ei ületanud 35 cm. Need vastsündinud enamasti surid esimesel elunädalal, sest vastsündinute intensiivravi vahendid olid veel vähe arenenud ja puudusid võimalused hingamispuudulikkuse raviks, räägib Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku neonatoloogia osakonna lastearst Anne Antson oktoobrikuu Terviseuuudistes.

Alates 1992. aastast on enneaegne vastsündinu vähemalt 500 grammise sünnikaaluga loode pärast 22. rasedusnädalat. Perinataalperioodiks nimetatakse aega alates 23. rasedusnädalast sünnini ja siis veel kuni lapse seitsmenda elupäevani. Selle perioodi statistikat, eriti surnultsünde ja vastsündinute suremust, kasutatakse riikide meditsiiniabi arengutaseme iseloomustamiseks.

Perinataalne suremus on Eestis langenud aastatel 1992 - 2013  rohkem kui 4 korda, st 20-lt 4,5 promillini (perinataalsuremuskordaja 1000 sünni kohta - www.tai.ee) , mis on võrreldav teiste arenenud Euroopa riikidega. Selle edu paarikümne aasta jooksul on taganud raseduse jälgimise metoodika, enneaegsete sündide käsitluse ja vastsündinute abistamise pidev areng  meditsiinis.

Enneaegsus on seisund, kui laps sünnib liiga vara (rohkem kui 3 nädalat enne tähtaega), mistõttu tema ebaküpsuse tõttu vajavad toetust kõik lapse organsüsteemid.

Enneaegsena sünnib 5 - 6 % kõigist lastest. Selle põhjuseks on kas ema ja/või loote haigusseisund, mis ei võimalda rasedusel enam jätkuda. Enneaegsus on seisund, kui kõik organsüsteemid on veel ebaküpsed ja vajavad seetõttu toetavat ravi.

Hingamishäired on siis tingitud kopsude alveoolide ebaküpsusest ja vedeliku ning õhu pinnal tekkivast pindpinevusest, mida langetavat ainet, surfaktanti, enneaegse kopsurakud ei suuda hästi toota;  lapse pindmisemast hingamisest,  ja hingamisseisakutest (apnoe). Sellisel juhul ei ole õhu transport kopsudesse piisav, et tagada lapsele vajalikku kudede hapnikuga varustatust (oksügenisatsiooni). 75-76% enneaegsetest lastest on nn. hilisenneaegsed (late preterm), kes sünnivad 35.-37. rasedusnädalal ja kohanevad esimese elunädala jooksul hästi, kui saavad kohe pärast sündi toetavat ravi ja hooldust, mille hulka kuulub sageli siiski ka CPAP-toetus.

Ajalisena sündinud lapse (alates 38. rasedusnädalast) hingamishäired võivad olla tingitud ema haigustest (suhkruhaigus, kõrge vererõhk jms.) ja erinevatel ema ja lapsepoolsetel näidustustel tehtud plaanilisest keisrilõikest (eelnevad keisrilõiked (armiga emakas), vastsündinu suuruse sobimatus ema sünnitusteedega (makrosoomia), vaagnaotsseis (tuharseis), kaksikrasedus jms). Keisrilõike teel sünnib 19-21% lastest, neist plaanilise keisrilõike teel umbes pooled.

Hingamisraskused on vastsündinute kõige sagedasem intensiivravi näidustus. Lootel on kopsud täidetud veega. Pärast sündi on kopsudel vaja kiirelt vedelikust vabaneda, et nad saaks avaneda, et täita meile väga olulist gaasivahetuse rolli. Kui see keeruline protsess hilineb, avalduvad lapsel hingamispuudulikkuse nähud ning tema vere hapnikusisaldus võib olla ohtlikult madal. Enamik enneaegsetest ja umbes 3 % ajalisena sündinud vastsündinutest,  on ohustatud kopsude veetustumise (kopsudest lootevee aeglasema imendumise) või avanemise hilinemise tõttu hingamishäirest pärast sündi.

Hingamishäired avalduvad ka siis, kui vastsündinu on haige juba sündides. Selle põhjuseks võib olla hapnikupuudus sünnil, infektsioon (nakkus) ja/või hingamisteede ja vereringe elundite kaasasündinud väärarendid.

Aastate jooksul on pidevalt  täiustatud vastsündinu  hingamist toetavat ravi, muutes seda lapsele paremini talutavaks ja täpsemaks, arvestades vastsündinu ebaküpsuse astet, individuaalsust ja võimalikke kaasnevaid haigusseisundeid. Lisaks hapnikravile on järgmine meetod CPAP-ravi, tänu millele paljud lapsed paranevad ega vajagi kunstliku hingamise aparaadi abi.

CPAP tähendab lahtiseletatult positiivset rõhku hingamisteedes (continuous positiive airway pressure), mis on üldtunnustatud ravimeetod hingamisteede lahtihoidmiseks. Näiteks suureneb selle kasutamine maailmas ka koduses ravis täiskasvanutel, kellel unes tekivad hingamisseisakud.

Vastsündinutel on CPAP-ravi maailmas kasutatud umbes 30 aastat, raviga väheneb raskete hingamishäirete esinemissagedus ja haiguse kulg on kergem. CPAP aparaat aitab lapsel paremini hingata ja kergendada hingamishäiret, hoides hingamisteed avatud, võimaldades ninakanüülide kaudu manustada soojendatud, niisutatud ja lapsele vajaliku hapnikusisalduse ning rõhuga õhu ja hapniku segu. Siiski ei suuda tavaline CPAP aparaat reageerida sellele, et laps liigutab või õhk lekib voolikutest, mis vähendab ravi tõhusust.

Uue põlvkonna, täiustatud CPAP aparaat pakub paremaid ravivõimalusi, sest ta kontrollib õhusegu manustamist elektrooniliselt ja tagab lapsele vajaliku rõhu hingamisteedes.

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliiniku neonatoloogia (vastsündinute) osakonnas esineb sageli olukordi, mil CPAP-ravi vajab korraga kuni 6-8 last. Vastsündinute ravipalatid on meil kahes majas,  nii naiste- kui lastekliinikus.  Hetkel on Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliiniku neonatoloogia osakonnal kokku 7 CPAP aparaati, millest 5 on rohkem kui 6 aastat vanad ja vaid CPAP-võimalusega. See tähendab, need on  praegust aega ja vajadusi arvestades primitiivsed aparaadid, mille peamiseks puuduseks on ravi ebatäpsus. Seadmel on võimalik määrata kindlad õhu- ja hapniku voolukiirused, kuid see ei arvesta lapse enda käitumisega ega võimaliku lekkega voolikutest.

Rõhk hingamisteedes muutub ärkvel olles, imedes, nuttes, magades ja õendusprotseduuride ajal. Seega ei pruugi lapsel ravi ajal hingamisteedes rõhk olla pidevalt adekvaatne. See võib olla madalam kui on vajalik kudede hapnikuga varustamiseks või kõrgem, näiteks pingutusel nutmise ajal, mis võib põhjustada ebaküpse kopsukoe kahjustust.

Oleme soetanud neli aastat tagasi kaks Bubble-CPAP-aparaati,  mis on toimelt küll efektiivsemad, kuid ikkagi ei tunneta patsiendi individuaalsust ega ravi efektiivsust. Meil puudub kontroll selle üle, kui õige rõhk hingamisteedes saavutatakse ja hoitakse. Uuemad CPAP aparaadid reguleerivad ise, lähtuvalt nende enda anduri mõõtmisest, lapsele manustatavat õhuvoolu, et tagada õige rõhk hingamisteedes. Neil on lisamoodulid kõrge pealevooluga (high-flow) hingamistoetuseks ja võimalus väga täpselt ravi reguleerida.

Praegu ei ole neonatoloogia osakonnas veel ühtegi uue koolkonna CPAP aparaati, mis võimaldaks varasemast enam individualiseerida ning tõhustada vastsündinute hingamishäirete ravi ja seoses sellega vähendada juhitava hingamise st.  kopsude kunstliku ventilatsiooni vajadust. Kopsude kunstlikku ventilatsiooni vajavad need lapsed, kellel vaatamata CPAP ravile ei ole võimalik tagada normaalset kudede hapnikuga varustatust.

Sellist ravi teostatakse Tartus ainult lasteintensiivravi osakonnas, mille tõttu laps peab lahkuma sünnitusmajast ema juurest. See põhjustab juba niigi lapse haiguse pärast mures olevale perekonnale lisastressi ja võib mõjutada edaspidi rinnapiimaga toitmise edukust.

Kuna lasteintensiivravi osakonnas on tõhusam CPAP võimalus olemas, siis on meil juhtumeid, et sünnitusmajast üle viidud lapse edasine ravi sellega piirdubki, s.t. ta ei vajagi kopsude kunstlikule hingamisele viimist ja paraneb kiiremini.

1. oktoobrist on kõigil küpsisesõpradel võimalus teha väike heategu: ostes Selga küpsiseid, toetavad nad vastsündinute hingamisaparaadi ostmist TÜ Kliinikumi lastekliinikule.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

MEDICUM otsib PEREARSTI / ABIARSTI, PEREMEDITSIINI RESIDENTE, KODUÕDE

Medicum Tervishoiuteenused AS

07. juuni 2018

Meditsiini­uudised

15. mai 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.