Autor: Triin Tabur • 17. oktoober 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

«Me peaksime esimese sammuna ette võtma kõige nõrgema grupi, sest pärast läheb see kogu ühiskonnale kallimaks maksma, kui me seda ei tee,» tõdes Kruuse. Üldine hambaravihüvitis on tema sõnul seejuures arutelukoht.

«Kui vaatame kas või toimetulekutoetuse saajaid 2013. aastal, siis neid oli ligi 35 000 – need on päris suured numbrid, sellega peab igal juhul arvestama,» sõnas Kruuse, lisades, et kui vaadata ükskõik mis maade uuringuid, on näha, et hambaravi kasutamisel on väga suur mõju inimeste sissetulekutel.