Euroopa hematoloogia tipud kogunesid Tallinnas

Septembri keskel toimus Tallinnas Euroo­pa Hematoloogide Assotsiatsiooni eestvedamisel meditsiinitöötajate tippkoolitus, kus läbiti kolm teemat: veritsushaigused, tromboos ja raud.

 Idee koolituse korraldamiseks tulenes kahest asjaolust. Esiteks oli vajadus parandada meie noorte arstide teadmisi koagulatioonist ja raua ainevahetusest. Euroopa Hematoloogide Assotsiatsioon korraldas 2008.–2009. aastal üleeuroopalise küsitluse, kuidas hematoloogia residentuuri vastlõpetanud hindavad oma teadmisi.

Selgus, et üldised teadmised pahaloomuliste haiguste kohta nagu leukeemiad ja lümfoomid on paremad kui teadmised harvemini esinevatest healoomulistest haigustest ja vere hüübivusega seotud probleemidest. Lisaks ei eksisteeri Eestis ühtset koagulatsioonikeskust.

Kui patsiendil on probleem veritsuse või vere hüübimatusega, siis suunatakse ta hematoloogile. Kui aga probleemiks osutub tromboos, siis nende patsientidega ei tegele mitte hematoloogid, vaid eelkõige sisearstid, kardioloogid ja perearstid. Seega on hüübivuspatsientide käsitlus Eestis korrastamata, kusjuures teatud haiguste või ravi korral võivad esineda nii tromboos kui ka veritsus korraga.

Teiseks asjaoluks oli Hemofiila kaksikkeskuse projekti heakskiit Helsingi Ülikooli Keskhaigla ja PERHi vahel Maailma Hemofiilia Föderatsiooni Ravikeskuste Koostöö Komitee poolt. Projekti juhtideks on prof Riitta Lassila nn Helsingi keskusest ja dr Edward Laane Tallinna keskusest. Kaksikeskuse projekt andis omakorda võimaluse laialdasemate kontaktide arendamiseks. Helsingi koagulatsioonikeskusest osales  prof Riitta Lassila koolitusel nii koolitaja kui ka moderaatorina ja dr Anna-Elina Armstrong koolitajana. Siinkohal tuleb märkida, et koagulatsioonihaigete diagnostika ja ravi on Helsingis koondatud ühte üksusesse, mis tegeleb nii veritushaigete kui ka haigetega, kellel on tekkinud tromboos või kellel on suurem kalduvus tromboosi tekkele.

Põhjalikud arutelud. Koolitajateks tulid kohale tippspetsialistid Soomest, Rootsist, Taanist, Ühendkuningriigist, Itaaliast ja Iirimaalt. Kokku käsitleti 7 teemat. Esmaselt oli teema kohta kuni tunnine loeng. Selle järel esitas loengupidaja kaks keerulist haigusjuhtu oma praktikast, mis arutati koos osalenutega läbi. Teema lõpetuseks esitas loengupidaja kaks haigusjuhtu, kus iga osaleja sai kontrollida oma teadmisi, mis sai omandatud loengust ja haigusjuhtudest.

Teadmiste kontroll toimus viisil, et iga osaleja sai valida valikvastuste seast arvatava õige vastuse. Vastuste esitamisel analüüsiti ning diskuteeriti veel kord läbi haigusjuhtude küsimused ja vastused.

Tänu sellele, et tippkoolitus toimus Eestis, said siin osaleda ka paljud Eesti arstid, kes oma igapäevatöös veritsushaiguste ja tromboosi probleemidega kokku puutuvad. Erilist heameelt tegi Tartu Ülikooli arstiteaduskonna residentide rohke osavõtt. Kokku osales üle 60 arsti meilt ja mujalt (Soome, Taani, Läti, Leedu, Bulgaaria, Tšehhi, Hungari, Šveits, Holland, Liibanon ja Korea).

Koolituse esimene päev keskendus tromboosiga seotud probleemidele. Koolituse avas prof Shaun McCann, kes tutvustas Euroopa Hematoloogide Assotsiatsiooni ja selle ettevõtmisi. Esimese teemana rääkis prof Riitta Lassila arteriaalse ja venoosse tromboosi riskidest. Tema loengu põhisõnumiks oli, et nii arteriaalsel kui ka venoossel tromboosil on ühiseid riskifaktoreid ja väga oluline roll edukas ravis on patsientide harimisel.

Teiseks koolitajaks oli dr Jecko Thachil Manchesteri Kuninglikust Haiglast, kes rääkis uutest antikoagulantidest. Teema on eriti aktuaalne, sest kogemused uute ravimitega on suhteliselt väikesed ja neile puudub siiani antidoot, mistõttu tuleb teadlik olla raviga seotud veritsusriskidest. Kuigi öeldakse, et uute antikoagulantidega ravides ei pea patsiente enam nii hoolikalt jälgima, on see siiski teatud situatsioonides vajalik, näiteks veritsuse või neerupuudulikkuse tekkel. Samuti tuleb olla ettevaatlik üle 75aastaste patsientidele ravi ordineerides.

Veritsushaigused. Teise koolituspäeva esimene pool oli pühendatud veritsushaigustele. Dr Margareta Holmström Karolinska Ülikoolihaiglast käsitles veritsusega patisenti üldiselt – mida teha, millele mõelda ja kuidas ravida veritsusega saabuvat patsienti. Veritsuse tüüpe ja põhjuseid on mitmeid, abiks on anamnees, kliiniline pilt ja õigete koagulatsioonitestide määramine. Veritsus võib olla põhjustatud kaasasündinud haigusest hemofiilia, kuid võib tekkida ka omandatud haiguste, näiteks vähi või autoimmuunsete haiguste korral.

Teema all käsitleti veel sünnitusega kaasnevat veritsust ja tarbimiskoagulopaatiaga kaasnevat veritsust. Dr Anna-Elina Armstrong käsitles hemofiiliat, von Willebrandi haigust, mis on Eestis aladiagoositud, ja teisi harva esinevaid veritsushaigusi. Haigusjuhtude näitel jagas dr Armstrong oma kogemusi veritsushaigustega rasedate jälgimisel ja sünnitusabis. Samuti andis dr Armstrong juhtnööre haigete operatsioonideks ettevalmistamisel ja postoperatiivseks jälgimiseks. Oluline on teada, et kaasasündinud veritsushaigused võivad avalduda, ehk suurem veritsemine võib tekkida alles täiskasvanu eas ja võib ilmenda ilma perekondliku anamneesita.

Päeva teine pool oli pühendatud raua ainevahetusele. Suurte kogemustega prof Antonio Piga Torino Ülikoolist käsitles raua ainevahetust, raua ülekoormust ja selle ravi ehk kelaatravi. Raud on eluks vajalik mikroelement, mis osaleb hapniku ülekandes, rakkude energeetikas ja ensüümreaktsioonides. Liigne raud aga põhjustab rakkudes oksüdatiivse kahjustuse, mistõttu organism on välja töötanud väga ranged kontrollmehhanismid raua ainevahetuse reguleerimisel. Kahjuks tuleb tõdeda, et siiani ei ole Eestis raua liigladestumise mitteinvasiine diagostika ja ravi vajalikul tasemel kättesaadav. See tähendab omakorda, et erialaseltsidel tuleb vastavaid muudatusi ja rahastust aktiivselt taodelda.

Viimane koolituspäev jätkus raua liigladestumise teemaga, mis on enam spetsiifiline hematoloogidele. Prof Wolf-Karsten Hofmanni haigestumise tõttu esitas prof Shaun McCann Euroopa Hematoloogide Assotsiatsioonist oma videointervjuu Prantsusmaa müelodüsplaasia uurimisgrupi juhi prof Pierre Fenaux’ga ja käsitles prof W.-K. Hoffmanni ettevalmistatud haigusjuhte, milles rõhutati, et adekvaatne raua ülekoormuse ravi parandab müelodüsplaasiaga haigete elulemust.

Koolituse viimase teemana käsitles prof Ole-Weis Bjerrum Kopenhaageni Ülikoolihaiglast immuuntrombotsütopeeniat, mis väljendub isoleeritud trombotsüütide vähesuses. Haiguse diagnostika on keerukas ja ravi haigele koormav. Raskematel juhtudel on vaja eemaldada põrn, mis omakorda võib põhjustada kaugtüsistusi. Monoklonaalsed antikehad ja uued trombopoietiini retseptorit stimuleerivad ravimid avardavad ravivõimalusi, kuid ei ole kahjuks tervistavad.

Prof Bjerrum andis ka praktilisi juhendeid immuuntrombotsütopeeniaga rasedate jälgimiseks ja raviks. Haigust võivad põhjustada ka teised auto­imuunsed haigused, ravimid ja mitmed viirused, ka HIV ning lümfisüsteemi kasvajad, mistõttu diagnoosimine võib olla seotud mitmete eetiliste aspektidega.

Oluline koolitus. Koolituse olulisust Euroopa Hematoloogide Assotsiatsioonile näitas tegevkontori juhi Carin Smandi kohalolek.  Meile sai selgeks, et sellelaadsed koolitused on vajalikud ja erinevad kongressidest ning seminaridest, kus esiplaanil on ainult loengud. Väiksem auditoorium annab võimaluse ka vahetumaks ja avatumaks suhtlemiseks.

Arutelu haigusjuhtude üle oli elav ja tulevikus tuleb pühedada nendele veelgi enam aega. Euroopa Hematoloogide Assotsiatsiooni koolitustest saavad suurimat kasu residendid ehk väljaõppel olevad arstid. Selletaolised koolitused võiksid olla residentide väljaõppe üheks osaks.

Ilmunud 7. oktoobri Meditsiiniuudiste paberlehes, sealt saab ka lugeda, mida arvavad sündmusest noored arstid.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Kas alternatiivmeditsiin peaks olema Eestis rangemini reguleeritud?

  • Jah
    76% (29)
    76% (29)
  • Ei
    24% (9)
    24% (9)

Vastanuid: 38

Valdkonna tööpakkumised

VILJANDI HAIGLA otsib JUHATUSE LIIGET

Tammiste Personalibüroo OÜ

30. juuni 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.