Eesti hakkab pidama vaid üht elundisiirdamise ootelehte

Valitsus kiitis heaks seaduseelnõu, millega peaks elundi siirdamise korraldus Eestis arusaadavamaks ja läbipaistvamaks muutuma, nii näiteks lubatakse hakati elundidoonoriks inimesele, kellega on tugev emotsionaalne side, kirjutas Postimehe terviseportaal.

«Selle seaduse vastuvõtmine puudutab igat Eesti kodanikku, kes tahaks tulevikus olla doonor, ja inimesi, kes vajavad ainsa elupäästva ravina siirdamist,» rääkis tervise- ja tööminister Urmas Kruuse valitsuse pressikonverentsil.

Üheks olulisemaks muudatuseks on, et Eestis hakatakse esmakordselt pidama ühte elundipõhise siirdamise ootelehte, mis aitab vältida dubleerimist.

Elundeid võib siirata vaid neile retsipientidele, kes on ootelehel registreeritud. Ootelehel tohib registreerida Eestis elavaid kodanikke, siin elavaid välismaalasi, kellel on pikaajaline elaniku elamisluba, ja Euroopa Liidu kodanikke, kellel on alaline elamisõigus.

Erandkorras võib ootelehele registreerida ka teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna või kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku. Seda tingimusel, et ootelehe pidaja saab garantii elundi siirdamise rahastamise kohta ja isiku omakäeliselt allkirjastatud kirjaliku kinnituse, et ta ei ole juba mõnes teises riigis elundi siirdamise ootelehele registreeritud.

Elundeid võib edaspidi siirata ainult piirkondlikus haiglas, millel on vastava elundi siirdamiseks käitlemis- ja tegevusluba. Eestis on nendeks haiglateks Tartu Ülikooli Kliinikum ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Praegu võib elundeid siirata iga eriarstiabi osutaja, kellele on seaduse alusel antud eriarstiabi osutamiseks tegevusluba.

Teiseks oluliseks muudatuseks on elusdoonorite ringi laiendamine. See tähendab, et edaspidi võivad elusdoonorid oma elundi annetada ka inimesele, kellega neil on emotsionaalne side. Praegu võib oma elundi annetada vaid sugulasele ja (faktilisele) abikaasale.

«Emotsionaalne side tähendab ühelt poolt kiindumust kahe inimese vahel, teiselt poolt sõprust,» selgitas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Armo Vask.

Elusdoonoritele hakkab kohustuslik olema psühholoogiline nõustamine psühholoogi või psühhiaatri juures, et välja selgitada elundi annetamise motiivid ja põhjused. Nõustamise käigus tuvastatakse ka doonori ja retsipiendi vaheline emotsionaalne side.

Vase kinnitusel on selle eesmärgiks potentsiaalse elusdoonori kaitsmine. «Kui psühholoogilise nõustamise käigus selgub, et elundidoonoriks saamine ei ole vabatahtlik või annetamise eest saadakse majanduslikku kasu, siis on välistatud isiku saamine elundi elusdoonoriks,» ütles Vask.

Retsipiendi nõusolek siirdamiseks fikseeritakse aga samamoodi nagu ka praegu - nõusolek peab olema antud kirjalikult, selgelt väljendatult ja kindla siirdamise jaoks.

Eelnõu kohaselt võib isik väljendada oma tahet annetada pärast surma rakud, koed või elundid siirdamiseks, kinnitades seda tervise infosüsteemi kaudu või muul selgelt väljendatud viisil.

Pikemalt Postimehes.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.