Väli: ekspertiisikomisjoni töö on sõltumatu

rtyrty

Kaks aastast ekspertiisikomisjoni juhtinud Marika Väli rääkis, et ekspertkomisjon on  Eestis sõltumatu nagu ka näiteks kohtuarstide süsteem, mille liige ta on. "Aga Eestis peab seda süsteemi muutma," lisas ta. Väli sõnul tuleks teha komisjon, mis vaataks samaaegselt juriidilist ja meditsiinilist poolt.

Mullu menetleti 137 ekspertiisitaotlust. See on püsinud viimastel aastatel sarnane ja sarnane number tuleb ka sel aastal. Väli hinnangul on seda isegi vähe. "Umbes 25 kaebust liigub kohtusse," rääkis ta. Taotlusi esitas 87 patsienti, aga ka terviseamet, vangid, advokaadibürood.

Väli sõnul ei ole ravi alati edukas ja tüsistustevaba. "Patsiendi ootused on suured ja nad sageli ei mõista seda," sõnas Väli. Tihti annavad ka meedikud oma ütlustega patsientidele või nende lähedastele põhjendamatut lootust. "Kui midagi juhtub, on patsiendid arusaadavalt pahased," rääkis ta.

Põhjuseid, miks pöördutakse, on mitmeid, jätkas ta. On mitu kaebust vanemate poolt, kes ei taha leppida oma lapse haiguse negatiivse kuluga. "See on inimlik, aga arstid ei ole teinud vigu," rääkis ta.

Mõned kaebused on seotud areneva teemavaldkonnaga, töötervishoiuga. "Inimesed ei soovi minna kergemale tööle ja rahas kaotada, seepärast kaebavad," lisas Väli.

Perearstide puhul võib esile tuua, et nad ei täida korralikult ravikaarte ja kaebuse korral on raske midagi tõestada. Teiseks on juhtumeid, kus perearst pole kohe haigust ära tundnud ja see on viinud haiguse väljaarenemisele. Sama käib ka EMO ja kiirabi kohta, haigust ei tunta ära õigel ajal ja tekib fataalne tüsistus. "Seega on juhtumeid, mida oleks saanud vältida," rääkis Väli.

Patsiendid soovivad saada parimat erialalist meditsiinilist teenust ja seda madalate kulutustega. Võivad olla diagnostilised, ravivead, ennetusvead. Põhjuseks on olnud ka solvumine ja pahameel.

On kaebusi, kus patsiendid soovivad end ja sugulasi ravida vaid kahes suures haiglas: PERH ja kliinikum, tõi Väli näite. "Aga väga eakat inimest kroonilise haigusega ei pea ravima kõrgema etapi haiglas," rääkis Väli. Tihti annavad arstid ka erinevaid arvamusi, näiteks on vastuolu Tallinna ja Tartu arstide arvamuses. "Olen noortele alati öelnud, et teie käes on see võimalus ära lõpetada," lisas ta.

Seminaril kõlas ekspertkomisjoni suhtes vastuhääli. Patsientide esindusühingu juht Pille Ilves rääkis oma ettekandes, et ravivigade ekspertiisikomitee sõltumatus on kohati mõtlemiskoht, kuna ekspertiisi tegemine pole läbipaistev. "Juhtumi käigus võib tekkida olukord, et mõni tõend on teisega vastuoluline. Sel juhul on oluline teada, millest ekspert lähtus oma otsuses," rääkis Ilves. "Olen kuulnud, et tihti arutatakse asja ka nii, et helistatakse arstile ja küsitakse tema käest ja sellega asi piirdub, teda usutakse n-ö pimesi," rääkis Ilves. Lisaks ta avaldas arvamust, et meditsiinidokumente on võimalik hiljem muuta ja sellega pilti moonutada.

Seminaril viibiv Adik Levin küsis, kas patsientide nõusoleku lehti ei tasuks ühtlustada, kuna iga haigla töötab välja enda versiooni. Ilves sõnas, et nõusolekut ei saa anda haigla uksel, vaid tuleks anda alles siis, kui selgub täpne raviplaan. "See ei pea olema kirjalik, seadus lubab ka suulist kinnitust," lisas Ilves. "Esialgne nõusolek saab olla vaid haiglaravile võtmise kohta." Everaus lisas selle kohta, et elementaarne on see, et ravi käigus selgitatakse patsiendile suuliselt, mida ja miks ette võetakse, sest asjad tuleb läbi rääkida niikuinii.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.